Aga kuidas mul muidu üldse reis läks? Hästi. Otsustasin sealsamas, et sõltumata sellest, mis juhtus, ei lase ma end sellel segada, sest esiteks ei saa ma sealt kaugelt mitte midagi parata ega ise ette võtta rohkem kui juba tehtud ning teiseks on see reis pikalt plaanitud ja oodatud. Nii et kõik läks siiski väga kenasti ja nautisin olemist. Ma ei hakka valetama, et suutsin oma meele teemalt täielikult välja lülitada, sest see lihtsalt pole võimalik, ent mõtlesin sellele siiski väga vähe ja suutsin eesolevatele asjatoimetustele siiski võrdlemisi vähe mõtteaega kulutada.
Brüsselisse minnes ei olnudki mul mitte mingit konkreetset plaani, mida teha, mida näha ja kuhu minna. Loomulikult ma vaatasin ette, milliseid vaatamisväärsusi seal üleüldse on, ent ei saa siiski ölda, et need apetiitselt ning huvipakkuvalt välja oleks pakutud. Mis siis, et suuremas osas neist kohtadest ma tõepoolest ka käisin ja need oli väga huvitavad, ent pean siiski ütlema, et palju-palju huvitavamad, kui nende kõlanud tutvustused või soovitused. Minu päris ainus eesmärk oli süüa karpe ja juua õlut ning lihtsalt linnas ringi jalutada, seda sisse hingata, hoomata ja märgata. Nii kõik läkski ja see meeldis mulle väga. Lisaks ja boonuseks tekkisid sinna juurde käigud paari muuseumisse ning poodi.
Mineku kohta tahtsin ma kõigepealt öelda, et see läks lepase reega ja mõnusalt, ent hetk hiljem meenus tõde. Kõigepealt hakkasin ma lennujaamas piiksuma ning lõpuks pidin end tagaruumis pesuni koorima, sest piiksusin edasi. Lõpuks selgus, et mu rinnahoidjal on mingi metallist firmamärk. Ja seelikul oli lai metallist lukk. See kõik oli väga hea üheks- ma teadsin, milliseid riideid ma mingil juhul tagasitulles ei kanna, sest eestlastest turvatöötajad olid väga viisakad, vabandasid ette ja taha ning rääkisid eesti keelt, ent Belgias oleks tegemist siiski võõrkeelse suhtlusega. Pluss võõra kohaga. Lisaks jäi mul sel päeval kurk väga haigeks ning ilmselt tekkis väike palavik, mistõttu hakkas ka pea valuvaigistitele allumatult valutama. Ent lennud iseenesest läksid väga sujuvalt ja jõudsime kohale isegi vaarem.
See-eest tagasitulekul oli tugev tuul, ning maandumine ja tõusmine Riiga olid väga koledad. Vähe sellest, et lennuk laperdas, see ka loksus ning vabalanges. Ja see kõikus tuule käes juba alles maas olles ja rajale sõites.
Aga enne reisi, eelmisel õhtul, viis Maq mu sööma. Kolme sibulasse. Me kumbki polnud seal varem käinud, kuigi mõte oli kummalgi ammu olnud. Soovitan seda kohta soojalt ning seda mitte ainult seetõttu, et söögid on ülimaitsvad või koht toreda sisekujundusega, ka teenindajad on asjatundlikud, ülisõbralikud ning ikkagi väga oskuslikud! Kui palju olete teie näinud, et vaba lauda küsides öeldakse teile, et kui teile sobib, et tõstame teile sealt lauast laua ära ja see saab olema keset põrandat, siis ikka saab? Tavaliselt kohtub teistpidise hoiakuga, et kuidas sa ise ei näe, et vaba lauda pole, mis siis, et võibolla on 4- või 6-kohalise laua taga 2 inimest ja lauda võimalik pooleks teha. Hiljem käisime veel Topsis. Ja siis hommikul ärgates ootas mind köögilaual üks lill! Vot mina ei tea, kust Maq selle välja tõmbas, ent see pidi tal kuidagi terve õhtu kaasas olema! Ja millal ja kuidas ta selle kööki valmis seadis, ma ka ei tea.
Ja siis vahepeal, minu reisil olles, käis tema politseiga minu korteris, ajas asju ja parandas ning koristas, mida sai.
Ja siis tegi ta mulle üllatuse ja tuli mulle lennujaama vastu! Viis poodi süüa hankima ja tuli tuppa kaasa, et toeks olla seda kõike avastades. Pärast pakkus mulle autot mööda ehituspoode ja uksesalonge ning politseid käimiseks, otsis ja otsib siiani uksi, pakkumisi ja lukke ning isegi töömeest, kes oskaks ukse ette panna. Ja leidis ka! Ning seda kõike ilma, et ma oleks seda palunud või küsinud! Minul poleks see pähegi tulnud ja ma poleks osanud seda eeldadagi.
No ma ei tea, mul pole piisavalt häid sõnu, mida öelda ja millega kiita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar