Oh seda elu-elukest! Küll tema juba muretseb, et sul oleks midagi, mis muretsema paneks, põranda jalge all kõikuma lööks ja juhul, kui on rahatagavarasid, selle rööviks.
Sel ajal, kui mina olin reisil ja magasin Brüsselis turistile kohast sügavat und, võttis minu hääletul režiimil olnud telefon vastu mitu kõnet ja sõnumi politseilt. Hommikul arvasin esialgu, et keegi on teinud minuga rumalat nalja, sest ajaliselt ainult veidi varem olin sõbrasõnumeid saanud. Ent ei- minu telefon teatas, et minu kodus olid käinud öösel vargad.
Jah, palun väga, ise olen reisil ja ära, midagi ei tea ega teha ei saa. Minul tõmbas see kõik esimese hooga hinge kinni ja üle kere värisema. Asjaolu, et ma olen välismaal ega saa ju 110 valida, muidugi ka ju asja kuidagi rahulkumaks ei teinud. Kallis T1, kelle juures ma olin, suutis õnneks sel hetkel mõelda ja teadis, et kodulehel oli politseil ka pikk number, just välismaalt helistamiseks. Ning siis sattusin ma mingi sellise vanamutt-korrapidaja otsa, et see on lihtsalt kirjeldamatu! Ei, asi ei olnud ainult selles, et mina oleksin närvis olnud, tema küsimused ja info võtmine ning jagamine olid ka absoluutselt... jaburad. Stiilinäide temalt oli see, et olles teada saanud, et ma sain ühelt kohapeal käinud politseinikult sõnumi, küsis tema, et kas ta sai õigesti aru, et ma sain neilt sõnumi ning kas selles on ka kirjas, mis selle inimese telefoninumber on. Nagu mida??? Igatahes helistas hiljem tagasi mulle veidi kompetentsem inimene ja selgitas olukorda ning uuris, kas keegi saab kohale minna koos politseiga. Ja siis hakkas veidi infot ka mulle tilkuma. Nagu et see varas saadi mu korterist kätte ning peeti kinni.
Mul ei ole tõepoolest sõnu, et kirjeldada, kuivõrd õnnelik ja tänulik ma olin, et Maq pakkus ise ja oli nõus minema mu korterisse koos politseiga, asja üle vaatama ning võimalusel midagi ette võtma või parandama. Ja ta parandaski mu ukse selliselt ära, et seda saab hetkel kasutada!
Jah, mul läks ju tegelikult hästi- pätt peeti kinni ja ma olen praeguseks juba kõik asjad tagasi saanud, ent selles on ka muidugi mõru aspekt. Mu naabrionuga ühine koridoriuks vajab uusi lukke, mis maksavad raha. Ja mu korteriuks tuleb nüüd välja vahetada, mis maksab PALJU. Selle kõige eest pean maksma mina, sest kindlustus hindab kulusid ju olnud asjade väärtuse järgi. Pluss pätilt nõutakse seesama reaalsumma välja, mis on alla 100 euro. See kõik on väga-väga jabur. Ent loomulikult on sellel kõigel ka väga õpetlik aspekt- alles selsamal nädalal, kui mul varas käis, mõtlesingi ma, et neid pole olemas ja et ma ei pea vajalikuks veel oma ust vahetada. Eksole! Pluss kuivõrd turvaliselt olen ma end tundnud täiesti kottpimedas kohas jooksmas käies kõrvaklapid peas. Et see reaalsusemeenutus siiski suhteliselt leebe minu jaoks oli, olen ma väga-väga tänulik, ent õppetundi suhtun sellegipoolest väga tõsiselt ja olen selle eest tänulik.
Niisiis- olge hoolikamad ja tähelepanelikumad ning suhtuge turvalisusesse ehk veidi hoolikamalt, kui viimasel ajal laiskusest teinud olete.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar