Nädalavahetusel istusin ma üle päris pika aja roolis. Arvestades teid, kus ma olin ja et väljas oli libe, oli see vääääääga lahe. Suur rõõm. Selliseid teid, kui need, kus ma sõitsin, tean ma veel ainult ühes kohas. Ma, muidugi, pole mingi rändur, et kõiki lahedaid teid teaks, ent selliseid pole siiski rohkem näinud. Ja siis, kui juhte vahetasime, seisime õues, teine teiselpool autot, keset udu ning justkui pilgast pimedust, ent lumevalgust ja eriline oli. Mitte millegi muu, kui just pimeduse, lumevalguse, udu ja sooja tõttu. Ja suur rõõm ning rahu tuli sisse.
Laupäeval oli mu ema sünnipäev, kus ma ka veidikeseks kohal käisin ning kus olid koos mõned mu "lemmikinimesed". Ma pidasin päris hästi vastu ja suutsin end kontrollida tasemel, millega võib päris rahule jääda.
Nüüd aga tagasi tööl, endiselt on kohutavalt kiire. Ma olen nii väsinud, et vist võtan pärast ühe õlle. Ja kellegi jaoks kindlasti uskumatuna paistvalt- just tumeda õlle.
Head aega ja head õhtut.
* Ma nägin sellise pealkirjaga plaati ja ma hakkasin naerma. Sest- mina ka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar