Ilmselt seetõttu, et mul mängib pleieris üks vanem plaat, tuli mulle silme ette üks mõne aasta tagune päev. Tegelikult isegi mitte niiväga päev ise, ent emotsioon selle päeva mingist osast. See on niiiiiiiiii mõnus päev. Nii soe, nii valge, nii erinevaid tundeid täis. Pildid sellest päevast jooksevad silme eest läbi ja suunurgad on kaardu üles.
Ja siis tuletab see plaat veel kaks erinevat hetke meelde. Need tõstavad suunurki veelgi.
Kogemata võtsin selle plaadi kaasa, peale vaadates ma ei mäletanudki selliseid seoseid selle muusikaga. Muidugi ääretult tore, et mingi muusika tuju nii heaks teeb ja nii helgeid hetki meenutab.
Teemat vahetades- vaatasin eile peaaegu täielikult terve saate ära ooperi ülekandest. Eelistasin lavatagust kanalit. Väga äge saade, ma juba sellepärast ei vahetanud kanalit, et etv ka hiljem sellist asja ette julgeks võtta. Mu lemmiktegelane oli raudselt koer. Ja siis Anatoli. Ma pole erisaadet vaadanud ja mul polnud õrna aimugi, kes ta sihuke on või mida ta teeb. Üks vahvamaid hetki oli raudselt see, kuidas ta keset intervjuud reikopilt mikrofoni ära võttis ja minema jooksis. Heh!
Lalalaaaa!
Ja siis tuletab see plaat veel kaks erinevat hetke meelde. Need tõstavad suunurki veelgi.
Kogemata võtsin selle plaadi kaasa, peale vaadates ma ei mäletanudki selliseid seoseid selle muusikaga. Muidugi ääretult tore, et mingi muusika tuju nii heaks teeb ja nii helgeid hetki meenutab.
Teemat vahetades- vaatasin eile peaaegu täielikult terve saate ära ooperi ülekandest. Eelistasin lavatagust kanalit. Väga äge saade, ma juba sellepärast ei vahetanud kanalit, et etv ka hiljem sellist asja ette julgeks võtta. Mu lemmiktegelane oli raudselt koer. Ja siis Anatoli. Ma pole erisaadet vaadanud ja mul polnud õrna aimugi, kes ta sihuke on või mida ta teeb. Üks vahvamaid hetki oli raudselt see, kuidas ta keset intervjuud reikopilt mikrofoni ära võttis ja minema jooksis. Heh!
Lalalaaaa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar