Ükspäev tekkis meil Kalaga mõte, et ma võiks võtta kodust termomeetri kaasa ja mõõta, mitu kraadi meil tööl sooja on. Sest meil on tõeliselt külm. Vahetusjalatseid keegi naljalt ei kasuta või vahetatakse saapad villaste sokkide ja korralikult kinniste kingade vastu. Koridoris või kabinetides tulevad vastu kampsunite või pleedide kuhjad või mantlitega tegelased. Mina viisin juba paar nädalat tagasi ettenägelikuna koduse radika tööle.
Täna võtsin termomeetri kaasa.
Olin eile peale veidikest mõtlemist tulemusega pohui jätnud ööseks sisse oma radiaatori. Madalaima režiimiga keskmisel tasemel. Hommikul tulles lülitasin maksimumrežiimi kolmveerantasemel sisse ja veidi hiljem sain tulemuseks 18 kraadi. Nüüd on see juba 20, ent toa teises servas on 18. Käed külmetavad ikkagi. Aken mu selja taga (ja vähemalt kõigil teistel meiega korrust jagavatel kolleegidel) on jäälilledega kaetud.
Edasi viisin termomeetri koridori oma ukse külge. Võibolla see uksel olek mõjutas teda soojema suunas? Igatahes sain meie kõlekülmast koridorist kätte 8 kraadi. Seda, et vetsu minnakse viimases hädas jalad ristis, teavad kõik. Lihtsalt tuba on suure vaevaga soojaks saadud ja siis tuleb sealt hirmkülma astuda.
Edasi viisin termomeetri koridori lõpus olevasse kööki. Hommikul tahtsin seal, nagu ikka, oma kohvitassi puhtaks pesta ja vett võtta, ent kraan (ja sellega koos vesi. Või vastupidi) oli kinni külmunud. Ok, keegi ei kasutagi siin kööki, sest seal on ainult väga nõrga survega jääkülm vesi, külmkapp ja miski, mis kunagi oli või on praegu ka nõudepesumasin. Mitte kuskil ei saa söömiseks istuda ega saa sööki soojendada. Pärast seda, kui pistsin käe termomeetrile sobiva koha leidmiseks nõudepesumasina laadse asja taha ja sealt puhus külma õhku mulle peale, olin kindel, et köögist saan küll päeva parima mõõtetulemuse. Ja mul oli õigus! Ma täpselt ei tea, mitu kraadi seal on, sest mu termomeeter on tubade jaoks mõeldud ja tema kraadid algavad (või lõppevad) 0 kraadi juures, ent seda ma nägin küll, et vedelik termomeetris oli veidi alla 0 kraadi piiri vajunud.
Siia oleks vist sobilik lisada nüüd see, et Troll oli juba öelnud et inimesed ei oleks tööl karu- ega suusapükstega. Eriti sekretärid. Halleluuja ülemajaline haigusepuhang!
Täna võtsin termomeetri kaasa.
Olin eile peale veidikest mõtlemist tulemusega pohui jätnud ööseks sisse oma radiaatori. Madalaima režiimiga keskmisel tasemel. Hommikul tulles lülitasin maksimumrežiimi kolmveerantasemel sisse ja veidi hiljem sain tulemuseks 18 kraadi. Nüüd on see juba 20, ent toa teises servas on 18. Käed külmetavad ikkagi. Aken mu selja taga (ja vähemalt kõigil teistel meiega korrust jagavatel kolleegidel) on jäälilledega kaetud.
Edasi viisin termomeetri koridori oma ukse külge. Võibolla see uksel olek mõjutas teda soojema suunas? Igatahes sain meie kõlekülmast koridorist kätte 8 kraadi. Seda, et vetsu minnakse viimases hädas jalad ristis, teavad kõik. Lihtsalt tuba on suure vaevaga soojaks saadud ja siis tuleb sealt hirmkülma astuda.
Edasi viisin termomeetri koridori lõpus olevasse kööki. Hommikul tahtsin seal, nagu ikka, oma kohvitassi puhtaks pesta ja vett võtta, ent kraan (ja sellega koos vesi. Või vastupidi) oli kinni külmunud. Ok, keegi ei kasutagi siin kööki, sest seal on ainult väga nõrga survega jääkülm vesi, külmkapp ja miski, mis kunagi oli või on praegu ka nõudepesumasin. Mitte kuskil ei saa söömiseks istuda ega saa sööki soojendada. Pärast seda, kui pistsin käe termomeetrile sobiva koha leidmiseks nõudepesumasina laadse asja taha ja sealt puhus külma õhku mulle peale, olin kindel, et köögist saan küll päeva parima mõõtetulemuse. Ja mul oli õigus! Ma täpselt ei tea, mitu kraadi seal on, sest mu termomeeter on tubade jaoks mõeldud ja tema kraadid algavad (või lõppevad) 0 kraadi juures, ent seda ma nägin küll, et vedelik termomeetris oli veidi alla 0 kraadi piiri vajunud.
Siia oleks vist sobilik lisada nüüd see, et Troll oli juba öelnud et inimesed ei oleks tööl karu- ega suusapükstega. Eriti sekretärid. Halleluuja ülemajaline haigusepuhang!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar