Muahhahhaaaaaaa! Kus ma sain praegu kõhutäie naerda!
Mul oli vaja osta omale mälupulk, sest mu koduarvuti ei taha miskipärast plaatidele asju kirjutada ja kartuses, et ta võib ära surra (kunagi niikuinii surebki ju) ja mul on seal meeletumalt asju, mis vajavad säilitamist. Näiteks kasvõi pildid, mida mul on seal... ma ütleks, et ma mahuliselt ei oska öelda, ent ajaliselt vähemalt 1,5 aastat küll. Muusika on poogen, selle saab uuesti. Mälupulk ei tundu olevat kvantfüüsika ja ma olin kindel, et ma saan selle ostmisega hakkama. Läksin mina siis poodi ja kuna ma enne selles poes pole KUNAGI käinud, kolasin ma kõik kohad läbi. Mitte küll süvenenult, lihtsalt viskasin pilgu peale neile asjadele, mida mul põmst oleks vaja. Lõpuks leidsin mälupulgad, uurisin neid ja lendasin noorele meesmüüjale peale, et tahan mälupulka. Tema vastas, et palun väga. Noh, eks ma veidikene ikka küsisin ka talt asju ja uurisin ta nõuandeid, noogutasin nende peale kaasa ja samal ajal kruttisin juukseid. Lõpuks sain oma pulga ja mulle sooviti ka head päeva. Kui ma siis uksest välja astumas olin, jooksis müüja minu juurde ja kutsus välja. Heheheee. A ma ei lähe.
Tagasi tööle minnes itsitasin omaette ja vahtisin kiva, et ma oma kontsi nende vahele kinni ei jätaks, kui järsku avastasin, et maja välisuksel seisab üks klient ja hoiab mulle ust lahti. Ukseni oli liiga palju maad selliseks asjaks. Aga ta ei märganud mu üllatust, sest oli hõivatud mu koibade jõllitamisega. Heheheheeeeee.
Ning oma korrusele jõudnuna lasi mind uksest sisse keegi võõras. Kuna kuulsin selja tagant tuttavaid hääli, pöörasin ümber, et vaadata, kes see on ning avastasin, et võõras, kellest ma juba möödas olin, vahtis mu jalgu sellise näoga, et muud maailma ta küll ei märganud sel hetkel. Heheheeee.
Et siis kontsad alla, skinny jeansid jalga ja maailma vallutama???
Mul oli vaja osta omale mälupulk, sest mu koduarvuti ei taha miskipärast plaatidele asju kirjutada ja kartuses, et ta võib ära surra (kunagi niikuinii surebki ju) ja mul on seal meeletumalt asju, mis vajavad säilitamist. Näiteks kasvõi pildid, mida mul on seal... ma ütleks, et ma mahuliselt ei oska öelda, ent ajaliselt vähemalt 1,5 aastat küll. Muusika on poogen, selle saab uuesti. Mälupulk ei tundu olevat kvantfüüsika ja ma olin kindel, et ma saan selle ostmisega hakkama. Läksin mina siis poodi ja kuna ma enne selles poes pole KUNAGI käinud, kolasin ma kõik kohad läbi. Mitte küll süvenenult, lihtsalt viskasin pilgu peale neile asjadele, mida mul põmst oleks vaja. Lõpuks leidsin mälupulgad, uurisin neid ja lendasin noorele meesmüüjale peale, et tahan mälupulka. Tema vastas, et palun väga. Noh, eks ma veidikene ikka küsisin ka talt asju ja uurisin ta nõuandeid, noogutasin nende peale kaasa ja samal ajal kruttisin juukseid. Lõpuks sain oma pulga ja mulle sooviti ka head päeva. Kui ma siis uksest välja astumas olin, jooksis müüja minu juurde ja kutsus välja. Heheheee. A ma ei lähe.
Tagasi tööle minnes itsitasin omaette ja vahtisin kiva, et ma oma kontsi nende vahele kinni ei jätaks, kui järsku avastasin, et maja välisuksel seisab üks klient ja hoiab mulle ust lahti. Ukseni oli liiga palju maad selliseks asjaks. Aga ta ei märganud mu üllatust, sest oli hõivatud mu koibade jõllitamisega. Heheheheeeeee.
Ning oma korrusele jõudnuna lasi mind uksest sisse keegi võõras. Kuna kuulsin selja tagant tuttavaid hääli, pöörasin ümber, et vaadata, kes see on ning avastasin, et võõras, kellest ma juba möödas olin, vahtis mu jalgu sellise näoga, et muud maailma ta küll ei märganud sel hetkel. Heheheeee.
Et siis kontsad alla, skinny jeansid jalga ja maailma vallutama???
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar