Ma olen nii väsinud, nii väsinud...
Üleeile õhtul sain ma R2-ga KORRAKS kokku. Ausalt, väga korraks. Muidugi jõudsin ta selle ajaga üle vaadata, veenduda, et ta juuksed on täitsa pikad, ent selleks, et joonele kuidagi saada, jäi ajast väheks. Vast siis, kui ta järgmine kord Eestisse tuleb. Ent seda, et ta on hoopiski teistsugune kui varem, pean ma küll ütlema. Kuidagi rahulikum, läbimõtlenum. Või jäi sest hetkest vaid selline mulje.
(Olen tööl ja mu ruumis hõljub kuuma biskviittaigna lõhn)
Eile käisin ma töö pärast TTÜs. Kus oli ikka ilusaks tehtud maja ja puha. Väga inspireeriv, ma ütleks. Ülemusega koos käisime seal ja kui me muidu teadsime, et asi kestab terve päeva, siis kohapeal selgus, et vähem ja tegelikult meil oli seal nii igav, et me lasime esimese pausi ajal juba jalga. Ja kuna ülejäänud me osakonnas niikuinii teadsid ja arvestasid sellega, et meid pole, siis me tööle ka ei läinud. Tema kasutas päeva ära isa sünnipäeva puhul surnuaias käimisele (mina tegin seda eelmisel nädalal, ent isa surma-aastapäeva puhul) ja koristamisele, mina šoppamisele ja tapeedi rookimisele. Tapeet, eriti mitu kihti seda, on saatanast!
Kui šoppamisest rääkida, siis mul on uudis ka. (Teeb piduliku näo pähe, sätib end niimoodi nagu fotograafi juures istuma, et jalad ristis ja käed süles, väga suure uudise muie on näol ja ripsmed volksuvad) Eestist omale riideid ostes ei eksi ma tavaliselt kunagi number suuremasse või väiksemasse suurusesse ära. Kui ma just ei arva, et lotakana mõeldud asi näeb parem välja veidi kitsamalt. Mujalt osest olen ma jah vähemalt numbri võrra väiksem. Nii ma siis eile üllatusingi, et pluus, mida ma tahtsin, on tavapärasest number väiksem, ning püksid (püksid!!!), mida ma tahtsin, mahtusid ja olid paremad number väiksemad. Oooooooo! Kusjuures, ma pole üldse selline, et ma PEAKS alla võtma või et ma näeks nüüd teiste jaoks hullult parem välja. Enda jaoks näen jah, ent vaja seda kaalukaotust polnud. Kogemata ja ise on tulnud.
Kalast ka. Tal on puhkus, ta on maal. Ta tegi eile ära oma tsikliload ja on TSIKLIGA maal. Ma hakkan nutma ja sügelema, kui ma mõtlen tsiklile. Ma viskan end sopaloiku pikali, röögin ja olen pulksirge, kui ma mõtlen tsiklile! Ma tahan ju ka sõita!!! Aga tegelikult pole kõige parem mitte see, et Kala lubas mind uue nädala alguses sõitma viia, vaid see, et võibolla ma lähen juba homme sõitma. ;)
Ja tänaseks on ju üldse kurjad plaanid! (;) ;) )
Üleeile õhtul sain ma R2-ga KORRAKS kokku. Ausalt, väga korraks. Muidugi jõudsin ta selle ajaga üle vaadata, veenduda, et ta juuksed on täitsa pikad, ent selleks, et joonele kuidagi saada, jäi ajast väheks. Vast siis, kui ta järgmine kord Eestisse tuleb. Ent seda, et ta on hoopiski teistsugune kui varem, pean ma küll ütlema. Kuidagi rahulikum, läbimõtlenum. Või jäi sest hetkest vaid selline mulje.
(Olen tööl ja mu ruumis hõljub kuuma biskviittaigna lõhn)
Eile käisin ma töö pärast TTÜs. Kus oli ikka ilusaks tehtud maja ja puha. Väga inspireeriv, ma ütleks. Ülemusega koos käisime seal ja kui me muidu teadsime, et asi kestab terve päeva, siis kohapeal selgus, et vähem ja tegelikult meil oli seal nii igav, et me lasime esimese pausi ajal juba jalga. Ja kuna ülejäänud me osakonnas niikuinii teadsid ja arvestasid sellega, et meid pole, siis me tööle ka ei läinud. Tema kasutas päeva ära isa sünnipäeva puhul surnuaias käimisele (mina tegin seda eelmisel nädalal, ent isa surma-aastapäeva puhul) ja koristamisele, mina šoppamisele ja tapeedi rookimisele. Tapeet, eriti mitu kihti seda, on saatanast!
Kui šoppamisest rääkida, siis mul on uudis ka. (Teeb piduliku näo pähe, sätib end niimoodi nagu fotograafi juures istuma, et jalad ristis ja käed süles, väga suure uudise muie on näol ja ripsmed volksuvad) Eestist omale riideid ostes ei eksi ma tavaliselt kunagi number suuremasse või väiksemasse suurusesse ära. Kui ma just ei arva, et lotakana mõeldud asi näeb parem välja veidi kitsamalt. Mujalt osest olen ma jah vähemalt numbri võrra väiksem. Nii ma siis eile üllatusingi, et pluus, mida ma tahtsin, on tavapärasest number väiksem, ning püksid (püksid!!!), mida ma tahtsin, mahtusid ja olid paremad number väiksemad. Oooooooo! Kusjuures, ma pole üldse selline, et ma PEAKS alla võtma või et ma näeks nüüd teiste jaoks hullult parem välja. Enda jaoks näen jah, ent vaja seda kaalukaotust polnud. Kogemata ja ise on tulnud.
Kalast ka. Tal on puhkus, ta on maal. Ta tegi eile ära oma tsikliload ja on TSIKLIGA maal. Ma hakkan nutma ja sügelema, kui ma mõtlen tsiklile. Ma viskan end sopaloiku pikali, röögin ja olen pulksirge, kui ma mõtlen tsiklile! Ma tahan ju ka sõita!!! Aga tegelikult pole kõige parem mitte see, et Kala lubas mind uue nädala alguses sõitma viia, vaid see, et võibolla ma lähen juba homme sõitma. ;)
Ja tänaseks on ju üldse kurjad plaanid! (;) ;) )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar