29. dets 2004

Mõte

Ma siin mõtlesin.
Kõik sai alguse sellest, et helistas mulle üks äärmiselt murelik kolleeg ja küsis, kas ma olen kunagi Wordi kasutanud ja selles referaati teinud, mitte niisama dokumenti aga just referaati. Ma tuletasin talle naeru kätte lämbudes viisakalt meelde, et ma alles (no ikkagi suht hiljuti, ma ütleks) lõpetasin ju kooli, ikka olen. Ta sai muidugi ise ka aru, kui naljakalt ta oma küsimuse formuleeris ja hakkas irvitama. Koos saime ta probleemi lahendatud, õnneks. Enne kõne lõpetamist mainis ta siiski veel: "Ega ma tegelikult ka ei mõelnud, et sa oma töid käsitsi kirjutasid."
Aga mina hakkasin mõtlema, kuivõrd jube oleks referaati käsitsi kirjutada. Rääkimata siis veel nt lõputööst, mis enamasti ju 100+x lehekülge!!! Siis peaks päris kindlasti hakkama vähemalt pool aastat varem pihta. Nädal varem kirjutamisega alustajatel oleks muidu küll käsi lõpuks lahases. Kui mitte kipsis. Või oleks üks käsi ebaproportsionaalselt suurte lihastega. :P
Mõtle, kui jube oleks ikkagi käsitsi kirjutada--- kustutada ei saa, kõik parandused, mida teha, jäävad ju näha. Korrektorit nagu ka pole viisakas selliste tööde puhul kasutada. Hakka siis seda lehte ümber kirjutama! Aga kuidas olla kindel, et käekiri ümberkirjutamisel sama suur on ja rea peale täpselt sama palju sõnu mahub??? Äkki jääb ruumi üle? Et rea alguses on käekiri selline väike ja rea lõpus kasvab hiiglaslikuks? Või vastupidi. See ka kole ju. Aga kui käekiri veel selline kole ja loetamatu on! Kas siis peaks enne kalligraafia tunde võtma ja tähti maalima hakkama? Ja mis siis veel saab, kui on vaja lisandusi teha või midagi muuta või vähemaks võtta??? Muudkui kirjutadki tööd sadu kordi ümber? Mustandist ka ju abi pole, puhtandisse võivad ikkagi vead tekkida. Ja kuidas mustandisse lisasid üldse õigesse kohta panna??? Kleebiks juurde? Cut ja Paste või? Aint et lehekülg on lõpuks 3 korda sama pikk kui A4 normaalselt. :D
Täielik õudus. Minu lugupidamine arvutieelsetele põlvkondadele. Müts maha.

Kommentaare ei ole: