Kuidagi kiire on see tänane tööpäev olnud. Muudkui jookse siia ja sinna ja siis jälle sinna ja siia ja siis helista sellele ja sellele ja vahepeal jõuab veel see, see ja see ise ka helistada. Brrrrrrrrr.... Ja siis tuli kellelegi meelde, et ühel meie poolt palavalt armastatud raamatupidajal on sünnipäev. Ega siis muud midagi, kui ma hakkasin jälle tungival publiku soovil kaarti maalima. :) Kui kaart valmis, tuli kõige kiire kiuste minna seda üle andma ja palavaid tervitusi edastama. Kogemata sattusime niimoodi aga peole ja kiiret sealt tagasitulekuga juba polnud!
Nüüd pole õige koht arvamiseks, et pärast laua taha naasmist sai jälle tööd tehtud. Tähendab, sai ka, aga et sekretär peol tähendusrikkalt meelde tuletas, et eile oli meie itimehel sünnipäev, tuli hakata talle ruttu kaarti meisterdama. :P
Ja just siis, kui itimehe kaart pooleli oli, sadas itimees ise sisse ja tal oli vaja minu arvutist midagi. Olgu jumal tänatud klaviatuuri eest, kuhu alla saab asju ruttu peita! Mõne klaviatuuri alla eriti hästi ei saa, sellepärast.
Olgu peale, sellest olukorrast pääsenuna ei hakand sugugi lihtsamini minema, olge nüüd! Järgmisel hetkel helistas sekretär, kes sosistas torru, et homme on pearaamatupidaja viimane päev ja talle oleks ka väga vaja ühte kaarti. Vot siis oli juba väga naljakas. Ma polegi enne nii palju kaarte ühe päevaga teinud! Ja kes arvab, et ideed kasvavad puu otsas, mõelgu uuesti. Keegi mööda minnes irvitas ka, et olen nagu vabrik ja ma võikski neid tegema hakata, pangu ma aga reklaam üles.
Njah, kummaline päev, mis ma kostan.
Tea, kas sellise tuulega koju ka saab?
Nüüd pole õige koht arvamiseks, et pärast laua taha naasmist sai jälle tööd tehtud. Tähendab, sai ka, aga et sekretär peol tähendusrikkalt meelde tuletas, et eile oli meie itimehel sünnipäev, tuli hakata talle ruttu kaarti meisterdama. :P
Ja just siis, kui itimehe kaart pooleli oli, sadas itimees ise sisse ja tal oli vaja minu arvutist midagi. Olgu jumal tänatud klaviatuuri eest, kuhu alla saab asju ruttu peita! Mõne klaviatuuri alla eriti hästi ei saa, sellepärast.
Olgu peale, sellest olukorrast pääsenuna ei hakand sugugi lihtsamini minema, olge nüüd! Järgmisel hetkel helistas sekretär, kes sosistas torru, et homme on pearaamatupidaja viimane päev ja talle oleks ka väga vaja ühte kaarti. Vot siis oli juba väga naljakas. Ma polegi enne nii palju kaarte ühe päevaga teinud! Ja kes arvab, et ideed kasvavad puu otsas, mõelgu uuesti. Keegi mööda minnes irvitas ka, et olen nagu vabrik ja ma võikski neid tegema hakata, pangu ma aga reklaam üles.
Njah, kummaline päev, mis ma kostan.
Tea, kas sellise tuulega koju ka saab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar