Hommik algas üpris kummaliselt. Mingi hetk oli tööl taas elekter ära olnud ja see mõjus jälle nii nagu oligi arvata--- minu arvut oli söögita. Imelik on see, et need elektrikatkestused on viimasel ajal äärmiselt tihti olnud ja seltsimees majavaldaja (või kes iganes) ei võta selle teadmisega midagi ette. No aga poogen. Peksin admini jalule ja nõudsin elektrikut. Tegelikult olin täiesti nõus ajutiselt teise laua taha kolima, aga oh häda! See oli minu lauaga samas kilbis ja oli ka rivist väljas. See oligi põhjus elektriku koheseks nõudmiseks, sest ma ei saa liiga kaugele oma kallitest kolleegidest kolida, nad nii vajavad mind ja ma pean neile ju iga hetk kättesaadav olema. :P Ei, päriselt ka.
Kui sellega asi korda sai, suutsin kolleege korralikult sokeerida. Millega? Et jõin kohvi. ;) Ma joon maksmimaalselt tassi päevas ja seda ka hommikul kodus. Väga harva, kui joon veel mõne tassitäie, veel harvem, kui ma joon selle tööl. Sellepärast nad siis kreepsus olidki. Tegelikult oli kohvi joomise põhjus selles, et nädalane puhkamine on oma töö teinud ja nii vara hommikul ei suuda ma ei reibas olla ega tööd teha. Üllatav on see, et natuke vist isegi aitas.
Aknast avaneb taaskord vaade krokodillile.
Kui sellega asi korda sai, suutsin kolleege korralikult sokeerida. Millega? Et jõin kohvi. ;) Ma joon maksmimaalselt tassi päevas ja seda ka hommikul kodus. Väga harva, kui joon veel mõne tassitäie, veel harvem, kui ma joon selle tööl. Sellepärast nad siis kreepsus olidki. Tegelikult oli kohvi joomise põhjus selles, et nädalane puhkamine on oma töö teinud ja nii vara hommikul ei suuda ma ei reibas olla ega tööd teha. Üllatav on see, et natuke vist isegi aitas.
Aknast avaneb taaskord vaade krokodillile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar