Tere?
Ma olen täitsa elus tegelikult. Aga ühel hetkel ma lihtsalt ei kirjutanud enam. Ega ma mingit head põhjust ei oskagi öelda, see lihtsalt juhtus niimoodi.
Kui mõelda, mis vahepeal juhtunud on, siis väärib ehk märkimist see, et mu sügisväsimus ei saanudki kunagi otsa, vaid läks sujuvalt üle kevadväsimuseks. Ei saa öelda, et ma mäletaks varasemast ajast sellist asja, et ma muudkui magaks. Ma olin kogu aeg lihtsalt nii tohutult väsinud. Alles nüüd on hakanud veidi elu sisse tulema, kuigi endiselt vajan aeg-ajalt lõunauinakuid.
Lisaks on tekkinud peale mingi sõnuseletamatu kurbus. Miski, mis lihtsalt rusub ja on, aru saamata, mis täpselt see põhjus on. Teinekord on see tunne lausa selline, et poob. Siis tahaks kuhugi teki alla ära pugeda ja rahulikult omaette olla, ent alati ei saa. Mõnikord tabab see tööl, mõnikord siis, kui külalised külas on. Ja isegi, kui olen kahekesi Maq-ga kodus, ei oska ma talle seletada, mis mul täpselt juhtus või miks mul JÄLLE selline tunne on.
Igatahes, nii elangi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar