Ma olen tegelikult ilgelt pissed selle peale, et mu see sporditegemise jälgimise süsteem ei hakka üldse mu kodus tööle. Ma ei tea, miks, ent ma tean, et seda juhtub alles viimasel ajal, ent see-eest tuima järjekindlusega iga kord. Nii saan ma sellega küll teada, kui kaua ma trenni teen, ent mitte, kui pikka maad ma jooksen ning milline on mu aeg kilomeetri kohta. Mitte, et see viimane oleks iseseisva faktina väga oluline mu jaoks, ent trenni tegemise ja oma jaksamise planeerimise kohalt on küll. Rääkimata sellest, et mu trennitulemuste salvestaja näeb välja eriti mage- aeg muudkui pikeneb ja maad muudkui vähenevad.
Kui ma eile maja ukse ees seisin ja nägin taaskord, et mu seadeldis pole veel valmis, ent niisama passimiseks on jahe, pettusin ma selliselt, et ega ei olnudki tahtmist minna. Läksin muidugi ikkagi, ent ega sellest mingit head nahka ei tulnud.
Loo moraal peaks olema see, et nii vähe ongi vaja, et õige tuju kaoks.
Ja täna ei jaga ma muusikat, täna jagan ma huumorit. Oh seda lihtsameelsust küll...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar