Ma olin kaks päeva Pärnus koolitusel.
Enne seda koristas mu olematu alumine naaber ära oma rõdu ning faking tuvidel polnud seal enam võimalik või huvitav olla ja need tõprad ronisid minu rõdule elama. Ühe päevaga olid nad suutnud põranda täis roojata! Kõigepealt panin ma neile äädikat ja siis tõmbasin rõdu ühest seinast teise justkui pesunööri täis kileribasid. Täna tulin koju, tüübid istuvad rõdu äärel, kile laperdamas seljas! Ja nagu sellest vähe oleks, mu ratta katte varju olid nad juba pool pesa valmis ehitanud. Rõvedad tõprad!!! Ega's midagi, rattalt kate maha juba nüüd ja nii vara ning kogu see sitamaterjal lendas rõdult alla. Alumisele rõdule, heheheee. Ja muahahahaaaaa!
Aga Pärnu. Ülemus otsustas meile korraldada motivatsioonikoolituse. Spaas. Ainult et see oli selline pensionäride sanatoorium, koolitus oli varahommikust hilisõhtuni ning aega spaasse minna polnudki ning kõige tipuks oli koolitaja surmigav, teemas nõrk ning igasuguse sära ning ispiratsioonivõimeta.
Nii me siis istusimegi seal Hõkiga viimases reas, tegelesime oma asjadega, kobisesime omaette, naersime koolitaja üle ning vahepeal kuulasime muidugi ka. Lisaks anti selles paganama sanatooriumis uskumatult tihti ja uskumatut halba süüa. Õhtusöögiks oli näiteks lõhe peekoniga. Kõik, kes seda võtsid, ohkisid ja kirusid, KUI halb see oli. Selleks ajaks ei suutnud mina enam ammu süüa. Aga Supelsakstes käisime Hõkiga sellegipoolest. Kooki söömas. Ja seal olles helistati mulle arvutihooldusest, öeldi, et riistvara on korras ning pakuti midagi 50 euro eest. Helistaja oli väga halva diktsiooniga ning lisaks oli mul ümber müra, ma ei saanudki lõpuks aru, mida nad mulle pakkusid ja miks. Arvutipood igatahes ei öelnud mulle, et ma ühegi sammu eest maksma peaks, seega ma saan väga pahaseks, kui nüüd selgub, et miskipärast pean!
Koolituse juurde naastes, siis ma ei saanud sellest absoluutselt mitte midagi. Ma isegi ei suutnud jälgida, mida see koolitaja räägib, sest ta oli nii igav ning laialivalguv. Küll tegime me mõned ülesanded ja nii sain ma teada, et mu üks kolleeg on ikka täielik opakas, sest teoreetilises mängus, kus peab valima 10-st 7 inimest, keda kosmosereisile kaasa võtta, ei suutnud tema seda teha. Nagu ta oleks päriselt pidanud 3 inimest hukkama!
Ning täna tegime ülesande, kus pidime iga inimesega kordamööda nelja silma all rääkima, andes 2 minuti jooksul talle tagasisidet ja saades 2 minuti jooksult temalt seda. See oli tegelikult päris tore, sest ma kuulsin väga paljudelt, kuidas ma olen väga sõbralik, naeratav, abivalmis, leian alati nende jaoks aega, selgitan alati kõik väga põhjalikult ära, olen väga professionaalne, mõtlen oma tööle laiemalt, mitte ainult minimaalse kohustusliku piires, minu juurde on alati hea meel tulla. Ning olen konkreetne, mitte ei uduta. Küllap see on selline asi, mis teatud mõttes ongi hea ja mida mõned tugevamad isiksused hindavadki ning teised peavad mind seetõttu Godzillaks ja ülbeks bitchiks. Veel sain päris mitmelt inimeselt kuulda, et mul on väga oma ja väga vinge stiil, mis on väga minulik ning lahe ning mind on alati hea vaadata. Ja Ani ütles mulle, et tema on minult õppinud seda, et ületunde ei pea tegema. Kui ikka tunneli lõpust valgust ei paista, tuleb asjale joon alla tõmmata ja öeldagi, et nii ei saa. Kuna ta tõesti ütles seda tunnustavalt, hakkas mul päris hea meel, et minult on midagi ka õppida. :) Juhhei!
Rannas käisime eile õhtul ning mina käisin muidugi ka vett katsumas. Jalgupidi vette mind mu kaaslased ei lubatud ja pean tunnistama, et vesi oli tõesti jahe. Mitte küll oluliselt rohkem, kui suvel mõnikord, ent siiski.
Ja nüüd olen kodus tagasi ning nii hea on siin olla ja juua ainult vett ning tunda, kuidas kõht seda mõtet kiidab.
PS! Lennukipiletid sügiseks Brüsselisse on mul ka nüüd olemas. Juhhei!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar