Üleüldiselt ja tavaliselt olen ma selline, kes mingite suuremate asjade puhul vajab kindlust, kuidas nendega on. Näiteks, kui ma tean, et tuleb reis, tahan ma täpselt teada, millal, kaua jne. Sest nii ma tean oma muid tegemisi plaanida. Või kui ma tean, et nädalavahetusel ma saan selle või teisega kokku või pean minema puid laduma, tahan ma ka teada, millal täpselt, et oma muid tegemisi plaanida. Sest mulle ei meeldi tühja passida ja oodata ja enamasti sekkub alati Murphy just siis ja tegevus hakkab toimuma siis, kui oodata ei viitsi ja võtad muud plaanid ette.
Järgmise nädala Riia osas ma aga võtsin vabalt, ei muretsenud ja otsustasin usaldada, et nii on, nagu pool aastat tagasi sai räägitud. Sest tavaliselt ma muretsen liiga palju.
Ma ei suutnud naermist lõpetada, kui täna hommikul selgus, et Riia osas on kõik otsad lahti, sest inimestega, kellega pidin minema, ei saagi minna. Neil pole meile ruumi!
Iroonia tipp, et see üks kord, kui ma ei muretsenud, juhtuski nii, et oleks võinud.
Nüüd on kõik korras, paari tunniga sai osapooltega asjad korda, bussipiletid ostetud, graafikud paika pandud ning hotell leitud ja broneeritud. Nii vähe oligi tegelikult vaja! :D
Nüüd loodan veel ainult head ilma. Või vähemalt seda, et vihma ei sajaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar