Welll... küll mul oli alles huvitav nädalavahetus. Veidi hilinenult see kirjeldus nüüd saabub, ent vajas teine ka seedimist.
Noh, ma ngin näiteks öisel kellaajal väheliigutava maantee ääres inimest tee ääres lamamas. Selgus, et üks kivis noormees leidis, et see on maailma parim koht telefoniga rääkimiseks. Soovitasin tal kasvõi üle kraavi ronida ja metsa alla pikali heita, ka see oleks nii talle kui ülejäänud autojuhtidele parim koht, kus olla.
Ja siis pühapäev ja šopafoobiga poeskäik, kes söötis mind pärast vastu mu tahtmist lõhki. Njaaa. Raudselt liikus tüüp sinna friendzone'i, kui üldse kuhugi, ja ma nimetaks ta ümber pühapäeva-Stephane'ks. Thank you and good bye, DON't come again!
Üks laul veel, mis jala tatsuma paneb ja veidi (aga ainult veidi) kummitama hakkab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar