Elu võib olla väga huvitav ja teha korrektuure plaanides, mida ise vahepeal välja mõtled. Mina olen teinud plaane, ent peamiselt olen ma nende tegemist vältinud. See ongi olnud mu plaan. Nagu ka see, et ma olen üritanud inimestele selgitada oma nägemust hetkest ning peamiselt hetke plaanidest. Ja ahminud sisse seda, mis on minu meelest okei.
Ma võtsin omale eesmärgiks selle, et ma kavatsen olla mina ise, ilma mingite piirnguteta ja käskude-keeldudeta. Kavatsen olla mina ise ja täpselt nii kaua, kuni ma tunnen, et jah, nüüd ma tean, kes ma olen ja mida ma asjadest arvan. Ma ei kavatsegi alluda kellegi standarditele ega nägemustele. Ma ei kavatsegi muuta enda juures midagi, et olla keegi teine. Ma ei kavatse hakata patsifistiks ega öelda, et mina olen ju naine, mina ei saa hakkama kasti tõstmisega, ahju kütmisega, autoratta vahetamisega või millegi muuga, millega tõelised naised hakkama ei saa. Mina ei oska olla ilus ja oodata (viide ühele kolumnile). Mina olen ilus, aga veidi poisilik. Minul võivad olla ripsmed värvitud, küüned värvitud, seelik seljas ja ma lähen ja teen ikka midagi ebatraditsioonilist nagu lasen jahipüssi, laon puuriita või katsetan ketassaagi. Või joon mõne mehe laua alla.
Ma näen inimesi küll, aga ma väldin nendega kontakti. Ah, mis ma valetan- ma väldin kontakti meesinimestega. Kindlalt ja järjekindlalt. Ma ei soovi nendega kontakti ja päris aus olles- ma kardan uut võimalikku suhet. Kas ma just saboteeriks seda ise, ent mul on palju kõhklusi-kahtlusi ja küsimusi iseendale.
Seetõttu otsustasin ma ka viimase (inimese) osas- EI. Kas ma just blokeerin, ent väldin kindlasti. Kõlab ebasobivalt. Kõlab nii, et üksi on parem. Kõlab nii, et on minu jaoks segadusttekitav. Ja kõlab nii, et kellegi lähedale laskmine on hirmus. Liiga hirmus. Väga hirmus.
Ahhhh....
Tundub, et ilmselgelt ei kõla see õigesti ega mõistlikult.
Laske olla, ärge ahistage mind meestega. Ega küsimustega nende kohta. Ja ärge küsige selgitusi ega kommentaare.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar