Ma olen ikka kergesti äraostetav küll. Seda, et mind saab lilledega ära osta, seda ma juba teadsin. Nüüd siis selgus, et kinoga saab ka. KUIGI, enda kasuks võin öelda, et ma siiski kahtlesin päris tükk aega ja mõtlesin veel teine samapalju otsa, aga siiski- lõpuks andsin alla.
Seekord ma millegi nii lolliga nagu "Ma ei söö," ei esinenud. Veel parem- seekord ma sõin.
Film, mis pani mind ennast maha müüma, oli Elavad pildid ja ma olen oma müügiotsuses seetõttu väga pettunud. Jaa, ma saan täitsa aru, et selles filmis oli mitmeid selliseid komponente, mis panevad kriitikud mõnust mõmisema ja peaga heatahtlikult noogutama, ent minuga see film ei rääkinud. Pikkus 2h või isegi rohkem ning veniv algus panid mu pidevalt istumisasendit muutma ja nihelema. Paar kohta olid sellised, kus ma muhelesin. Kuigi, tõele au andes, rohkem küll seetõttu, et nii paganama igav poleks, kui seetõttu, et see tõesti naljakas või äratuntav moment oli. Üks koht oli selline, kus ma südamest naersin. Aga seda veel siis, kui teised alles vait olid. Ülejäänud saal hakkas naerma siis, kui nali oligi ära juhtunud. Ma olin inimestes nii pettunud- kas te ei saa aru, mis kohe juhtub? Miks see on teie jaoks naljakas alles siis, kui see on ära juhtunud?
Igatahes- oodake parem ära, kuni see telekasse jõuab. Kuigi... kui keegi eesti filmi kinos vaatamas ei käi, siis vist ei tehta neid ka. Nokk kinni ja saba lahti.
Pärast vaatasin ma kodus ära selle uue paroodiasaate, mis oli oluliselt naljakam, kui arvasin ja seetõttu lõppkokkuvõttes päästis päeva. Plaanisin vaadata seda ainult ühe esineja jagu, ent lõpuks vaatasin ära terve saate ja lõpetasin alles öösel kell 2. Siis hakkas mul liiga umbne (mul on öösel toas +26 kraadi sooja, päeval ja päiksega on veeeeel palavam) ja ma tegin korraks akna lahti. Ärkasin tunde hiljem, kui külge keerates tundsin, et põsed on karged. :D Aga nüüd on kurk valus. :(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar