Umbes eelmise nädala lõpust alates tunnen ma end emotsionaalselt väga-väga halvasti. Lihtsalt, täiesti lambist, tuli mingi suur kurbuselaine peale ja mässis mind enda sisse. Miski pole aidanud. Küllap läheb üle, sest see on nii tobe. Samas on see sundinud mind mõnele asjale hoooooopis teistmoodi vaatama ning mõtlema mõnda asja teisiti. Võibolla sulgungi mõneks ajaks täiesti üksi koju ja mõtlen veidi nende esile kerkinud teemade üle. Ma ei ole veel nii vapralt avameelne, et ma julgeks kirjutada, mis siis täpsemalt mulle muret teeb, ent uskuge mind, ära te seda ei arvaks.
Ja olgu mulle endale kirja pandud ka see, et nägin kuni eilse ööni, kah alates eelmise nädala lõpust, unes kedagi, keda ma polnud ammu näinud. Ja keda ma ei taha unes näha. Kust ta siis nüüd tuli ja miks ta tuli? Eile öösel, mäletan, et ärritusin isegi unes, et miks ma teda unes nägema pean. Hehh. Uned.
Üks muusikapala kah. Käisin laupäeval Boschiga söömas ja keset vestlust jäin ma lihtsalt vait. Söögikohas mängis muusika ning see lugu tõmbas mu tähelepanu. Alguses ma ei tundnud seda päriselt ära, siis kõlas see tuttavalt ja läks veel aega, kui ma selle loo päriselt ära tundsin. Ma polnud seda ammu kuulnud ja seetõttu kuulasin terve loo vaikides ära. See on selline lugu, et sellel on mingi väga tugev vihane sõnum. Mind teeb see lihtsalt mõtlikuks. Või mitte lihtsalt, teebki mõtlikuks.
***
PS! Täna oli osakonna koosolek, kus ülemus teatas, et ta on esitanud lahkumisavalduse ja on tööl veel ainult selle kuu lõpuni. Uus ülemus on juba teada, olen teemaga koos ühes tööprojektis ning ka koos reisil käinud. Tõesti- kõik-kõik on uus.
PPS! Pidin täna reumatoloogi juures käima. Üks teine arst saatis, et täpsemaid vereproove saada. Aint et mulle kirjutati välja ka uriiniproov, mille ma pidin kohe andma. Mina aga, korraliku lapsena, käisin enne arstile minekut tööl pissil ära. Raisk, kus ma jõin vetsus vett nagu kolm päeva kõrbes ringiekselnu ja istusin siis koridoris ning ootasin. Kena piin küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar