13. jaan 2010

Jalgrattasõidust kaugtulede kasutaja vaatevinklist. Lume ohtlikuse aspektist lumehangede suuruse näitel.

Mul on sihukene äge termomeeter akna taga, et viimasel ajal on kogu aeg tema meelest õues 0. Noja vahet pole, kas on tegelikult -2 või -12, ikka on 0. Eile hommikul ma vedasin omale ikka rohkelt riideid selga, sest üleeile oli külm. Ja ei, ma ei vaadanud ilmateadet ka, sest kell on totaalselt miinus miljon ja telekast vist ei näidata veel midagi. Õues oli sihukese kostüümiga igatahes väga meeldivalt soe. Et mitte kasutada sõna palav.
A Tartus pidi nina peale paari meetrit käimist ära kukkuma. Teadjamad, kes olid autoga kohale sõitnud ja heitnud pilgu autotermomeetrile, ütlesid, et Tallinnas oli olnud -2 aga Tartus -17!
Aga puud on küll ilusad! Kõik selle aja, mis ma ei maganud, vahtisin ma aknast välja ja olin lummatud. Lumi on ka ikka ilus, oehhh. Selle kõige peale ma ootan muidugi sihukest aastaaega, mida saab nimetada Suveks. Justnimelt suure algustähega. Sihukest umbmäärast ollust nagu väga enam ei tahaks.
Eile osalesin ma ühel seminaril, kus oli väga palju mõtlemist ja uut, täna osalesin ka ühel. Täna nii palju mõtlema ei pidanud, täna sai hoopis kohvi juua.
Nüüd, ma arvan, oleks tark tegu hakata uurima võimalusi, kuidas täpselt tehaksegi tööd.
PS. Ma arvan, et ma sobiks rodoktoriks, sest ma oskan sihukesi pealkirju küll välja mõelda, mis sobiks rodoktoritöö teemaks.
PPS. Unes nägin, et ma olin 3 inimest ära tapnud ja üritasin vabaneda nende laipadest. See oli probleem, sest oli suvi ja kohe pidid saabuma külalised mu sünnipäevale.

Kommentaare ei ole: