7. dets 2009

Gip-Gop

Eile jõudis Kala maalt tagasi ja teda tabas äkitsi arusaamine, et nädalavahetusel tahaks ta matkale minna aga samal ajal saabun mina reisilt tagasi. Kui ma nüüd täiesti aus olen, siis ma tahaks väga-väga-väga, et ta mulle vastu tuleks, sest minu jaoks on see reis väga-väga-väga suur asi. Mina nt ei mõtlekski samaks ajaks omale muu asja planeerimisele, kui situatsioon vastupidi oleks. Küllap on mul meeletult elamusi, mida jagada..
Aga ma ei julgegi nüüd vist midagi öelda. :(
Mu nina valutab ikka veel, nohu on vist ka. Täna on paks tatt kurgus. Lisaks sellele kohatisele köhimisele. Kallan omale teed sisse nagu multifilmides tehakse- pea kuklasse, suu lahti ja tassitäis teed otse kurku.

Kommentaare ei ole: