Täiesti fenomenaalne, milline mu korter hetkel välja näeb! Toas on paljad betoonseinad. Põrand on vana, kriibitud ja VÄGA ehitustolmune. Aknad on paljad, st kardinaid ees pole. Kõik asjad on kottides ja mööda kõige tagumist seinaäärt. Hommikul avastasin, et oolraidi, MIDA ma täna selga tööle panen, sest pidzaamas ma ju minna ei saa. Ent seda, kus täpselt asuvad need kotid, kus mu riided sees on, ma ei teadnud. Ja kui olekski teadnud, poleks ma nendeni ulatunud. Lõpuks leidsin ühest hunnikust, kuhu oletatavasti olin ühe uue pluusi pannud, selle üles ja ajasin selga. Kortsununa.
Köök on ka täiesti lage ja kõik asjad, mida kuhugi toppida ja peita andis, on kappides. Hetkel näeb köök väga tühi, kõle ja ÜLIVANA välja. Panipaika sisse astuda ei saa, sest seal on kõik asjad, mis vajasid kaitset tolmu eest või mis olid kergesti liigutatavad, ent vaja eest saada, koos. Ainus korras koht mu elamises on vannituba.
Ausaltöeldes päris humoorikas on nii elada, et hommikul läheb kõik aeg sellele, et leida üles puhtad riided ja külmkapp või sööginõud.
Muide, mul õnnestus eile niimoodi paberiga sõrme lõigata, et veri paksult taga! Kui ma tundsin, et lõikab, tahtsin sõrme ära võtta, ent selle asemel liigutasin seda nii, et paber lõikas hoopis pikemalt ja sügavamalt. Oooo jaaa, vat niimoodi pole mul mitte kunagi paberihaavast verd voolanud, et isegi sõrme suhu pistmine ei aita! Ma arvan, et kui ma elaks onu kaksisV Bušši maal, siis ma kaebaks kohe mõne paberitootja või kõik nad koos kohtusse, sest paber on eluohtlik. Lisaks füüsilisele traumale nõuaks ma sisse ka moraalse alandamise ning sundliigutuste tegemise tasud. Ooo, ja kõige peale nõuaks, et edaspidi kaetaks paberite ääred nt kleeplindiga.
Vot.
Köök on ka täiesti lage ja kõik asjad, mida kuhugi toppida ja peita andis, on kappides. Hetkel näeb köök väga tühi, kõle ja ÜLIVANA välja. Panipaika sisse astuda ei saa, sest seal on kõik asjad, mis vajasid kaitset tolmu eest või mis olid kergesti liigutatavad, ent vaja eest saada, koos. Ainus korras koht mu elamises on vannituba.
Ausaltöeldes päris humoorikas on nii elada, et hommikul läheb kõik aeg sellele, et leida üles puhtad riided ja külmkapp või sööginõud.
Muide, mul õnnestus eile niimoodi paberiga sõrme lõigata, et veri paksult taga! Kui ma tundsin, et lõikab, tahtsin sõrme ära võtta, ent selle asemel liigutasin seda nii, et paber lõikas hoopis pikemalt ja sügavamalt. Oooo jaaa, vat niimoodi pole mul mitte kunagi paberihaavast verd voolanud, et isegi sõrme suhu pistmine ei aita! Ma arvan, et kui ma elaks onu kaksisV Bušši maal, siis ma kaebaks kohe mõne paberitootja või kõik nad koos kohtusse, sest paber on eluohtlik. Lisaks füüsilisele traumale nõuaks ma sisse ka moraalse alandamise ning sundliigutuste tegemise tasud. Ooo, ja kõige peale nõuaks, et edaspidi kaetaks paberite ääred nt kleeplindiga.
Vot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar