Liiv varastati juba eelmisel sügisel ära, ehk siis--- AVARII
Kui toaantenn ei toimi, kasuta õue oma
Kala ristis selle nokupuuks
Kala tehtud pilt Poisist Nüüd siis sain mina ka kreepsu, ikka korraliku. Aga et meil üks juba on kreepsus ja tõeliselt suures teises, siis mina seda olla ei saa. Peab tugev olema. Mitte et ma jaksaks, ent keda see huvitab.
Suitsetamise mahajätmisest kirjutaks ma ka. Minu meelest on kohutavalt üllatav, et mina, kes ma mahajätmist alustasin lihtsalt solidaarsusest Kala suhtes, ilma huvi ja vajaduseta ning ilma abivahenditeta, olen sest pahest lahti. Nüüdseks ei tunne ma enam mingit vajadust ega soovi suitsu teha, ma pole mitu nädalat ühtki suitsu teinud ja kui ma olengi mõne mahvi tõmmanud, olen iga kord mõelnud, et öäkk, kuidas saab, kuidas MA sain????
Kala on iseenesest tubli olnud, kuigi on mõned korrad mõne üksiku suitsu teinud. Nädalavahetuseks ostis ta omale paki sigarillosid. Hoolimata sellest, et ma seda heaks ei kiitnud, ent mis on minul öelda, kui tema tahab. Ah jaa, te ei tea teda--- kui tema midagi pähe võtab, siis ta selle ka ära teeb. Tähendagu see mida iganes ja pangu või lähedased nutma ning tehku see neile nii palju liiga, et jube. Tema teeb seda ikka, sest tema TAHAB. Noh, see selleks. Eile ostis ta oma suures masenduses pärast pikka kõhklemist ja arutlust siiski paki suitsu.
Olen tõsiselt üllatunud, et tal puudub tahe. Ta saaks ju tuge, kui tahaks, ent selles asi ongi, et ta ei taha. No ta on liiga palju ISE, see pole hea. Aga tee see sellele MA ISE-le selgeks... Ilmselt ta polnud ka korralikult välja mõelnud, miks ta peaks suitsust loobuma.
Njah, ega ma ka ju ei olnud, mulle oli see üldse nagu äkkeksperiment, ent näe, õnnestus. Samas, ma oleks väga üllatunud ka, kui poleks, sest ma ju ei anna alla. Ma mõtlen just seda mitte alla andmist, mis puudutab mu elutähtsaid asju ja tõekspidamisi.
Suitsetamise mahajätmisest kirjutaks ma ka. Minu meelest on kohutavalt üllatav, et mina, kes ma mahajätmist alustasin lihtsalt solidaarsusest Kala suhtes, ilma huvi ja vajaduseta ning ilma abivahenditeta, olen sest pahest lahti. Nüüdseks ei tunne ma enam mingit vajadust ega soovi suitsu teha, ma pole mitu nädalat ühtki suitsu teinud ja kui ma olengi mõne mahvi tõmmanud, olen iga kord mõelnud, et öäkk, kuidas saab, kuidas MA sain????
Kala on iseenesest tubli olnud, kuigi on mõned korrad mõne üksiku suitsu teinud. Nädalavahetuseks ostis ta omale paki sigarillosid. Hoolimata sellest, et ma seda heaks ei kiitnud, ent mis on minul öelda, kui tema tahab. Ah jaa, te ei tea teda--- kui tema midagi pähe võtab, siis ta selle ka ära teeb. Tähendagu see mida iganes ja pangu või lähedased nutma ning tehku see neile nii palju liiga, et jube. Tema teeb seda ikka, sest tema TAHAB. Noh, see selleks. Eile ostis ta oma suures masenduses pärast pikka kõhklemist ja arutlust siiski paki suitsu.
Olen tõsiselt üllatunud, et tal puudub tahe. Ta saaks ju tuge, kui tahaks, ent selles asi ongi, et ta ei taha. No ta on liiga palju ISE, see pole hea. Aga tee see sellele MA ISE-le selgeks... Ilmselt ta polnud ka korralikult välja mõelnud, miks ta peaks suitsust loobuma.
Njah, ega ma ka ju ei olnud, mulle oli see üldse nagu äkkeksperiment, ent näe, õnnestus. Samas, ma oleks väga üllatunud ka, kui poleks, sest ma ju ei anna alla. Ma mõtlen just seda mitte alla andmist, mis puudutab mu elutähtsaid asju ja tõekspidamisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar