17. aug 2007

I Won't Walk Away

Ma lähen täna õhtul ära maale. Lähen. Plaan on tagasi tulla esmaspäeval. Plaan. Aga mina tulen ilmselt hoopis hiljemalt homme lõuna ajal. Miks? Sest mulle ei meeldi, kui mulle nähvatakse ja minuga ebaviisakalt käitutakse. See paneb mu nutma ja mulle ei meeldi võõraste inimeste ees ei nutta ega karjuda. Ja kui kaua üldse ebaviisakust välja kannatada, kui on võimalus selle eest minema minna? Kui kaua lasta enda peal trampida???
Minul on kuri salajane plaan teha nii, et kui minuga ollakse ebaviisakas, tulen ma sealt ära. Ideaalis vaikselt, salaja. Lihtsalt tulengi. Ja istun kodus kõik need päevad. Märksa tõenäolisemalt aga hoopis olen kuskil teises kohas.
Mõned päevad vähem kui aasta eest oli meil soolaleivapidu. Selle lause tegelikust mõttest saan küll ainult mina aru.
Järgmisel reedel tuleb R2 natuks ajaks siia. Mulle meeldib, et ta põhjas on ja saab tihemini siin käia.
Kuigi tegelikult on mul tema ees sedavõrd piinlik, et värvun isegi mõttest tumepunaseks ja vajuks hea meelega maa alla. Olen raudselt ta ära tüüdanud oma nutu ja halaga, ent pole talle ilmselt sentimeetritki sama vastu andnud. Uskumatu, kui isekas ma ikka olla võin! Ma tahaks, et järgmine kord nähes ma suudan vait olla ja oma mured üldse koju jätta. Ja teda kuulata.
Ma tahaks Koplisse kolama minna.
Vaatasin eile Printsess Mononoke multikat.

Kommentaare ei ole: