2. juuli 2007

"See pole ratas, see on tsikkel!"

Mu igahommikune saaga tööl, kus ma ei saa ise tööks vajalikku programmi lahti vaid pean ootama itimehe saabumist, sai täna lõpu. Otse loomulikult ei saanud ma ka täna sisse ja selle asemel, et esimese asjana netimehe numbrit käiata, võtsin pea käte vahele ja mõtlesin, mis värk on. Ilmselgelt ei usu ma sellist kräppi nagu et mul on halb aura arvutite suhtes. Kamoon! Noh, mõtlesin erinevate võimaluste peale, proovisin igaks juhuks erinevaid salasõnu (sain neid terve posu) ja otsisin siis sahtlist üles paberi, kuhu itimees oli oma koleda ja loetamatule ligilähedase käekirjaga kirjutanud kasutajatunnuse ja salasõna. Vaatasin seda hea tükk aega kuni lõpuks mõtlesin, et aga mis siis, kui see O, mis lisaks oma O-likule väljanägemisele ka kõlab oolikult ongi A??? Proovisin ja kujutate ette--- oligi! Olin üpriski pahane, et A kõlab nagu O ja näeb ka kirjapildis selline välja. Samas, tööl ma sellest muidugi kellelegi ei rääkinud.
Täna sõitsin härrale tööle vastu, sest ta tahtis mulle näidata tsiklit, mis on tema töö kõrval asuvas poes, ja kiivri suuruse jaoks mulle neid pähe toppida. Mu kallil on hea maitse küll, täitsa ilus ratas oli. Kusjuures, punasele rattale ta vaatas täitsa ise punased kiivrid juurde ja huupi suutis isegi mu peanumbri õige valida. A ma sain muidugi erinevaid kiivreid erinevas suurused proovida ja ikkagi ise sobiva välja valida. Muide, esimest korda elus ma tundsin klaustrofoobiat, kui olin omale kosmonaudikiivri sarnase poti pähe toppinud. Vähe sellest, et seda oli hoolimata sobivast suurusest raske pähe saada ja see tahtis mu kõrvarõngad lestade küljest rebida, oli vaateväli sellest kuidagi ebanormaalselt kitsas ja ma ei osanud esimese hooga hingata selle õhku. Täitsa ehmatav. Pärast proovides see nii hull enam polnudki, ent kõrvarõngaid oleks siiski ka edaspidi kõrvade küljes näha tahtnud ja peavalu kiivrit pähe pannes ja sealt eemaldades tunda ei tahaks.
Nüüd, varsti- varsti toob Kala selle poest ära ja me hakkame maal porilombis sellega sõitmas käima. Varsti ma julgen ehk kurvis end kallutada ka. :P
PS! Tööl on mingi imelik noormees, kes mind imeliku pilguga vaatab ja muudkui jõllitab. Mul on ausaltöeldes täitsa hirm, kuidagi imelik on see tema käitumine.

Kommentaare ei ole: