Käisin täna rannas. Kala sõbrad olid seal ja üks neiu kannatas elukutselise lobapidamatuse all. Oleks sealt siis midagi asjalikku ka tulnud. Blaa- blaa- blaaa. Mul hakkas pea valutama ja ma tahtsin koju. Kui ma aegu hiljem meie meesteseltskonna veest naastes Kalale mainisin, et tahaksin koju, nimetas Ants mu bossiks ja tegi päris inetu nalja ses suhtes. Olgu naljadega kuidas on, sest nalja soon on mul alles, ent hetkel see mind naerma ei ajanud. Vast saab tema ka kunagi suureks ja saab aru, miks täpselt.
Eile, muide, kui mina siin istusin ja sissekannet kirjutasin, külitas härra voodil ja luges minu Stiili. Meil on see jah kuidagi nii, et mina loen esimesena tema effhaaemm-i läbi ja tema lappab mõnikord koos lugemispausidega mu Stiili.
Tööl selgus, et nüüd on järgmisesse tööks vajalikku programmi, mis peagi saab peaprogrammiks, mida kasutame, minu juurdepääs keeruline. Seekord lausa sedavõrd, et meie kohalikud itimehed asjasse parata ei saa, kõrgemalt poolt, nö emaettevõttelt peab laskma väljastpoolt teenuse tellida ja oma salasõnad saan alles augustis. Mina ja salasõnad ei sobi vist kokku...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar