Tavaliselt olen ma selline tüüp, et kui keegi mind tõsiselt solvab või välja vihastab, saab ta kohutava killer-pilgu osaliseks, ent suu oleks mul justkui kinni liimitud. Või vähemalt lõpetab aju tegevuse selles vallas, mida rämedat ülmbitsejale vastu öelda. Samas jookseb silmis kaader, kuidas ma virutaks sellele ülbarile sõnagi mõtlemata nii, nagu mõnes äksiön hvilmis tehakse. Ma ei saa kunagi õigel ajal suud lahti! Silmad see-eest on pärani nagu alustassid.
Ma ei ütle ka pärast kõnevõime tagasisaamist (mis tavaliselt toimub pärast inimese lahkumist või teema vahetamist), et ma olen vihane või keri põrgu. Ausaltöeldes ei oelgi mul korralikku vabandust, miks ma seda ei tee.
Eile aga logisin end msn-i sisse ja ootuspäraselt oli O seal. Pärast hetkelist mõtlemist, kas hakata temaga rääkima või ei, otsustasin rääkimise kasuks. Vaikus. Ma juba mõtlesin õigeid sõnu, mida talle sinna kirja panna, et selgitada, et tema eelmise päeva tegu, ei olnud üldsegi mitte naljakas, viisakas, loogiline ega normaalne, kui ta järsku välja ilmus. Oli teine eemal olnud. Selle ajaga oli selge, et ma ei kavatsegi ütlemata jätta, et tema eelmise õhtu käitumine oli mind kohutavalt vihastanud ja endast välja viinud. Ma ootasin, et ta ütleb selle peale midagi tüüpilist, et kas tõesti või ma ei saanud ise arugi või midagi sellist, noh, nagu mehed ikka. Aga ei! Tema ütles hoopis, et tal endal oli ka oma käitumisest tõsiselt paha hakanud ja ta oli magama minemise asemel istund natuke aega ja enda teo üle häbi tundnud. See oli nii ootamatu vastus, et ma võtsin ilma rohkem sõnu kulutamata vabanduse vastu.
Mõningad asjad O juures ajavad mind endiselt täiesti segadusse. Ta on nii ühest äärmusest teise, et praktiliselt võimatu on ette arvata, mida või kuidas ta öelda võib. Segadusttekitav igal juhul.
Kui hetke veel eilse päeva juures olla, siis tegin eile pattu ja olin ühe kliendiga võibolla ehk liigagi sõbralik. Võibolla isegi flirtiv. Aga ta on tõesti niiiiiiiiiiii ülisuperlahe, et temaga on see normaalne, lubatus ja põhimõtteliselt ka ainus normaalne suhtlemisvorm.
Ja nüüd tänasesse. Hommik algas küll halvaendeliselt. Kõigepealt olin ma kella liiga varaseks helisema pannud. Kui olin selle edasi lükanud ja juba magamagi jäänud, helises lauatelefon. Ma tean, kes helistas aga kõne sisust ma suurt ei mäleta. :P Hetk hiljem helistas ülemus ja uuris ühe eile tehtud tellimuse üle. Tuli välja, et tootja, kellelt ma selle tellisin, rääkis hoopis teisest tootest, kui mina, kasutades samas sama tootenime kui mina. Jama kui palju ja loomulikult mina süüdi. Aga no andke andeks, ma nii selgeltnägija ka pole, et saan aru, kas keegi mõtleb täpselt sama asja, millest räägib!
Kinos käidud, film oli ka palju parem, kui ma arvasin. Ja Q ka jälle nähtud.
Halb on see, et ühe vaba päevaga ei jõua midagi ja nii ma täna trenni ei saanudki. Tõsiselt kahju. Põhimõtteliselt muidugi võiks ju veel minna, aga mulle ei meeldi, kui seal on palju rahvast, kõik hingavad kuklasse või jõllitavad hindava pilguga. Et siis järgmine kord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar