Eile helistas mulle H täpselt samal ajal, kui helises mu töötelefon. Kui ma talle pärast tagasi helistasin, kiljatas ta mulle telefoni kohe:"Ta oli loengus!" Ta oli just tänaval ja suurest elevusest tähelepanu kaotades kiljatas ta loomulikult üle tänava. Vaene Tartu sai kreepsu. Minu esimene reaktsioon oli muidugi, mis loeng, kes oli kus, ent järgmine hetk tabas mind teadmine, millest jutt ja ma hakkasin ka kiljuma. Mu töökaaslased vaatasid mind muidugi imelikult, nagu oleks ma ära pööranud. Eks ma omamoodi keerasingi, sest rõõmustasin koos H-ga nagu pisike laps lõbustuspargis. Selline isetu rõõm kellegi teise üle on väga hea tunne.
H kutsub mind vaikselt Tartusse ja ma pole sugugi kindel, et ma sellest võimalusest kinni ei haara. Esiteks oli mul viimane kord väga-väga lõbus ja teiseks on H-l huvitavad ideed, mida teha. Ma ütleks isegi, et nii põnevad, et ma ei suudaks kuidagi neid vältida.
O eilsed avaldused aga üllatasid mind tõsiselt. Võibolla isegi sokeerisid. Ma ei suudagi otsustada, kad need olid head või halvad. Omamoodi head, teistpidi jälle halvad... Mulle tunub, et ma pean sellel teemal tõsiselt mõtlema hakkama. Kasvõi igaks juhuks, et pärast mingit arusaamatust ei oleks. Mulle ei meeldi ette mõelda asjade üle, mis ei sõltu ainult minust, üldse ei meeldi! See oleks nagu asja ette ära nõidnumine. Samas, sel teemal ei saa päris äraootavale seisukohale ka jääda. Oleks veel istekoht, eks, aga seisukoht! :P
Kuu on jälle suur, uned on jälle imelikud. Täna nägin ma unes jälle reisimist, et ma olin kuskil hotellis vist oma töökaaslastega ja mingi riid oli ja keegi oli totaalselt täis. Tuba oli kohutavalt segamini ja mingi teema oli vanniga. Kummaline. Ma näen pidevalt reisimist unes. Mõnikord ka samu kohti ja ma tean unes, et ma olen seal enne olnud juba. Mõnikord ma tean unes ka, et ma olen seda enne unes näinud. Vähemalt mulle tundub nii.
Ja mulle kohutavalt meeldib oktoobri keskel enamvähem täiesti lahtiste kingadega, õhukese jakiga ja ilma kinnasteta õues käia! Päike meeldib ka. Just selline peabki üks sügis olema. :)
Väike nali ka. O rääkis, mismoodi ta ükskord poes käis ja mingi väike laps teda nähes hüüdis üle poes Issi!!! Lapse pärisissi vaatas seepeale emmele väga tigedalt otsa. :P
H kutsub mind vaikselt Tartusse ja ma pole sugugi kindel, et ma sellest võimalusest kinni ei haara. Esiteks oli mul viimane kord väga-väga lõbus ja teiseks on H-l huvitavad ideed, mida teha. Ma ütleks isegi, et nii põnevad, et ma ei suudaks kuidagi neid vältida.
O eilsed avaldused aga üllatasid mind tõsiselt. Võibolla isegi sokeerisid. Ma ei suudagi otsustada, kad need olid head või halvad. Omamoodi head, teistpidi jälle halvad... Mulle tunub, et ma pean sellel teemal tõsiselt mõtlema hakkama. Kasvõi igaks juhuks, et pärast mingit arusaamatust ei oleks. Mulle ei meeldi ette mõelda asjade üle, mis ei sõltu ainult minust, üldse ei meeldi! See oleks nagu asja ette ära nõidnumine. Samas, sel teemal ei saa päris äraootavale seisukohale ka jääda. Oleks veel istekoht, eks, aga seisukoht! :P
Kuu on jälle suur, uned on jälle imelikud. Täna nägin ma unes jälle reisimist, et ma olin kuskil hotellis vist oma töökaaslastega ja mingi riid oli ja keegi oli totaalselt täis. Tuba oli kohutavalt segamini ja mingi teema oli vanniga. Kummaline. Ma näen pidevalt reisimist unes. Mõnikord ka samu kohti ja ma tean unes, et ma olen seal enne olnud juba. Mõnikord ma tean unes ka, et ma olen seda enne unes näinud. Vähemalt mulle tundub nii.
Ja mulle kohutavalt meeldib oktoobri keskel enamvähem täiesti lahtiste kingadega, õhukese jakiga ja ilma kinnasteta õues käia! Päike meeldib ka. Just selline peabki üks sügis olema. :)
Väike nali ka. O rääkis, mismoodi ta ükskord poes käis ja mingi väike laps teda nähes hüüdis üle poes Issi!!! Lapse pärisissi vaatas seepeale emmele väga tigedalt otsa. :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar