Kusagil minu lähedal elab üks lahe vanaema. Esimest korda nägin ma teda vist eelmisel sügisel. Ma tulin just maja lähedal olevast R kioskist, kui mulle vuras vastu vanaema kokkupandava tõukerattaga. Mina polnud ainus, kes teda muheledes vaatama jäi. Milline julge ja ettevõtlik tädi peab see olema, kes hoolimata oma east (ja oma 70 oli ta küll) julgeb tõukerattaga ringi liikuda! Esiteks muidugi tervislik ja teiseks ka palju kiirem liikumisviis võrreldes kõndimisega.
Täna ma nägin teda jälle. Nüüdseks on tal uus tõukeratas. Sellise ümara leksuga, suurema esiratta ja väiksema tagarattaga ja laia seisupinnaga (või kuidasiganes seda ka nimetatakse). Ta nägi väga lahe välja! Muidugi, jalas olnud adidase papud tegid ta veel vahvamaks. Loomulikult olid ka mutikeste näod, kellest ta mööda kruiisis, omaette vaatamisväärsus!
Vot selline on üks lahe linnavanaema, ma ütleks!
Tegelikult nägin ma ise ka sellist vahvat tõukeratast poes, nagu tal täna oli ja tahtsin selle viivitamatult ära osta. Takistuseks sai see, et esiteks oli pood kodust liiga kaugel ja bussi ju jalgrattaga ei lasta (ma kahtlustan, et tõukeratas liigitub jalgratta alla ja sellised asjad on ju bussis keelatud) ja teiseks pole mul seda kuskil hoida. Kelder on küll olemas, ent ainuke toru, kuhu ümber ta lukku panna, on laes. Tõukeratas laes ei hoia just palju ruumi kokku. Tõukerattaga vanaema nähes tuli mul aga jälle soov see ratas poest ära tuua. Oleks ikka lahe kollase tõukerattaga, millel ees korv, ringi vurada. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar