Eile otsisin taga sõna Paranoiline. See oli kõige õigem sõna ühe teatud isiku iseloomustamiseks, ent sõna ei tulnud. Tead ju küll, sõna on keelel aga välja ei tule. Üritasin teda sealt kätte kangutada ja olin juba surmkindlalt veendunud, et see algab S tähega. Eksisin korraks oma teel isegi Seniilse juurde, ent pagesin sealt ruttu. Täna tuli Paranoiline aga lambist keelelt maha. Tegin oma blogi lahti ja tema lasi keelelt hops! liu klaviatuurile. Jäi küll hiljaks, aga vähemalt tuli lõpuks välja. Ei saanud rääkimata jätta.
Kuna maamaja müük on viimase nädala teema, siis ei saa sellest ka hetkel üle ega ümber. Rohkem mul plaanis sellest rääkida pole. Ei räägi ka kuigi detailselt.
Eile võtsime mainitud teema ette H2O-ga. Alustasin teemat lausega, et mul on kahju, et maja müüki läheb. H2O ajas silmad punni ega saanud aru, miks küll. Mina jälle ei saanud aru, mida see tähendama pidi. Järelikult olen mina see ainus, kes müügi vastu on. Mõistusega ma saan aru, miks müük vajalik on, südamega mitte. Või kui müüa, siis miks ometi nii ruttu? Et ma olin H2O vastusest sokeeritud, eriti kuna tema selles majas päriselt elab ja mina seal ainult nö külas nädalavahetustel käin, seletas ta, et tema ei jaksa ära oodata, millal sealt minema saab. Et me selgelt eriarvamusel olime, ei olnud mõtet sel teemal enam eriti vestelda. Uurisin ainult, mis kanti ta elama asuda kavatseb ja panime punkti.
Mu ilmselt kõige suurem hirm seoses müügiga on see, et ema ja tädi võivad riidu minna. Mu ema on muidu tädi suhtes liigagi järeleandlik, sest tädi on meie pere must lammas. Paraku tülide vältimiseks muud viisi pole, kui tädi suhtes üks silm lihtsalt kinni pigistada. Paraku pole maja müük aga üks nendest teemadest, kus selline suhtumine võimalik on. Ja kui muidu olen mina see neutraalne vahelseisja, kes tülisse ei sekku, ent mõlema poolega jätkuvalt hästi läbi saab, siis sel teemal on mul pool olemas. Ma kavatsen seista oma ema taga ja lennaku või karvad, järeleandmisi siin ei tehta! Kui see mulle vastumeelne ent vältimatu müük juba toimuma peab ja see tüli tähendab, siis olgu nii. Mina hakkan oma mõõku juba nüüd igaks juhuks teritama ja imbun salaja vaenlase leeri. Vahi aga, mu senine neutraalne vaatleja olemine tasub end lõpuks ka ära--- vaenlase usaldus on mul juba olemas.
Teema lõpetuseks aga seda, et tahaks siiski loota, et H2O-ga ma siiski tülli minema ei pea. Olgu tädiga lood millised iganes.
Kuna maamaja müük on viimase nädala teema, siis ei saa sellest ka hetkel üle ega ümber. Rohkem mul plaanis sellest rääkida pole. Ei räägi ka kuigi detailselt.
Eile võtsime mainitud teema ette H2O-ga. Alustasin teemat lausega, et mul on kahju, et maja müüki läheb. H2O ajas silmad punni ega saanud aru, miks küll. Mina jälle ei saanud aru, mida see tähendama pidi. Järelikult olen mina see ainus, kes müügi vastu on. Mõistusega ma saan aru, miks müük vajalik on, südamega mitte. Või kui müüa, siis miks ometi nii ruttu? Et ma olin H2O vastusest sokeeritud, eriti kuna tema selles majas päriselt elab ja mina seal ainult nö külas nädalavahetustel käin, seletas ta, et tema ei jaksa ära oodata, millal sealt minema saab. Et me selgelt eriarvamusel olime, ei olnud mõtet sel teemal enam eriti vestelda. Uurisin ainult, mis kanti ta elama asuda kavatseb ja panime punkti.
Mu ilmselt kõige suurem hirm seoses müügiga on see, et ema ja tädi võivad riidu minna. Mu ema on muidu tädi suhtes liigagi järeleandlik, sest tädi on meie pere must lammas. Paraku tülide vältimiseks muud viisi pole, kui tädi suhtes üks silm lihtsalt kinni pigistada. Paraku pole maja müük aga üks nendest teemadest, kus selline suhtumine võimalik on. Ja kui muidu olen mina see neutraalne vahelseisja, kes tülisse ei sekku, ent mõlema poolega jätkuvalt hästi läbi saab, siis sel teemal on mul pool olemas. Ma kavatsen seista oma ema taga ja lennaku või karvad, järeleandmisi siin ei tehta! Kui see mulle vastumeelne ent vältimatu müük juba toimuma peab ja see tüli tähendab, siis olgu nii. Mina hakkan oma mõõku juba nüüd igaks juhuks teritama ja imbun salaja vaenlase leeri. Vahi aga, mu senine neutraalne vaatleja olemine tasub end lõpuks ka ära--- vaenlase usaldus on mul juba olemas.
Teema lõpetuseks aga seda, et tahaks siiski loota, et H2O-ga ma siiski tülli minema ei pea. Olgu tädiga lood millised iganes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar