Esmaspäeval helistas L1, et tema ja As otsustasid, et nad pole mind tükk aega näinud ja nüüd ütelgu ma päev, mis mulle sobib ja saame kokku. Eile see pidulik taasühinemine siis lõpuks toimuski. Neljapäeval olid nad mulle veel teada andnud, et nad on restoranis laua kinni pannud. See üllatas mind küll täielikult, sest minu meelest me pole sellised inimesed, et kellegagi kokkusaamiseks oleks ainumõeldav just restoran. Aga hea küll, mõnikord ju võib. Võibolla mõtlesid nemad ka selle välja, et oh, vahelduseks teeme nii, ent kukkus välja teisiti.
Igal juhul oli väga tore. Nalja sai nabani (eriti, kui ma mingi loo jutustamise käigus pidin asja selguse huvides lolli nägu tegema ja keelt näitama, mida ma loomulikult ka tegin, mõtlemata, et teised inimesed võivad ju näha. Ei näinud õnneks, aga noh, naljakas oli ikka), söök oli hea ja tore oli neid jälle näha. Kokkuvõtlikult väga tore õhtu.
Samas, õhtu oli nii jahe, et ma oleks trammipeatusesse jalutades peaaegu Amigosse sisse astunud, et käsi soojendada.
Täna on plaanis EKG-d näha. Teadmata on, mis saama hakkab. Loodetavasti on pärast siiski teada, mis sai. Kui sai.
16. sept 2005
de bizi vöörld of ridschard skärri
Posted by
Penelope
at
12:13 PM
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar