Esiteks ma mõtlesin, et peaks hakkama joonistama. Jälle. Sest miks mitte??? Ma nägin ühte maali, mis mõjus selliselt, et ma endalt küsisin, miks ma enam ei joonista. Võibolla proovin maalimisegi ära, kui ma mõne nädala pärast pean niikuinii toas passima nädalakese vähemalt. Et kuna ma kellelegi pilte näitama ei pea (aga võin, kui tahan), siis võib ju midagi kokku keerata.
Kas te pole imestanud, mismoodi igas pildis on selliseid pisikesi nüansse, mida esmapilgul ei näe? Või näeb, aga need mõjuvad suvaliselt või mittemidagiütlevalt? Nad sobivad pilti, nad oleks justkui vajalikud ent samas pole nende mõte nähtav, nad pole mingil juhul üleliigsed? Aga olete sinna juurde autori kommentaare kuulnud???? Kui üks autor oma pilti hakkab näitama ja seletama, on see üks ilusamaid asju maailmas! Pisikesed nüansid, asjade tähendus tema jaoks, sümboolse tähendusega esemed...
Kuidas ma üldse nii kaua joonistamata olen suutnud olla, ma ei saa aru!
Täna suutis üks koostööpartner must sujuvalt Katja teha. Mis Katja ma sul olen?! Kõigepealt tähed selgeks ja alles siis kirjutama!
Ja kolmandaks ma vihkan seda hands-free süsteemi, mis mu lauatelefonil tööjuures on. Kogu asja mõte, miks mulle see hangiti, on see, et ma pean kogu aeg olema kättesaadav. Et siis puhkehetki ei ole. Lähen kööki vett võtma, vastan vajadusel telefonile, lähen suitsule, vastan telefonile, lähen kuskile mujale, ikka vastan telefonile. Ufo tunne on, mingi jubin ja toru on kõrva küljes. Varsti ilmselt genereeritakse numbriklahvid ja telefoniekraan numbrinäiduga ka käele.
Kas te pole imestanud, mismoodi igas pildis on selliseid pisikesi nüansse, mida esmapilgul ei näe? Või näeb, aga need mõjuvad suvaliselt või mittemidagiütlevalt? Nad sobivad pilti, nad oleks justkui vajalikud ent samas pole nende mõte nähtav, nad pole mingil juhul üleliigsed? Aga olete sinna juurde autori kommentaare kuulnud???? Kui üks autor oma pilti hakkab näitama ja seletama, on see üks ilusamaid asju maailmas! Pisikesed nüansid, asjade tähendus tema jaoks, sümboolse tähendusega esemed...
Kuidas ma üldse nii kaua joonistamata olen suutnud olla, ma ei saa aru!
Täna suutis üks koostööpartner must sujuvalt Katja teha. Mis Katja ma sul olen?! Kõigepealt tähed selgeks ja alles siis kirjutama!
Ja kolmandaks ma vihkan seda hands-free süsteemi, mis mu lauatelefonil tööjuures on. Kogu asja mõte, miks mulle see hangiti, on see, et ma pean kogu aeg olema kättesaadav. Et siis puhkehetki ei ole. Lähen kööki vett võtma, vastan vajadusel telefonile, lähen suitsule, vastan telefonile, lähen kuskile mujale, ikka vastan telefonile. Ufo tunne on, mingi jubin ja toru on kõrva küljes. Varsti ilmselt genereeritakse numbriklahvid ja telefoniekraan numbrinäiduga ka käele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar