Milleks seda kõike üldse vaja on?

Katkend T1 ja minu vestlusest.

T1 "60-70 on väike??? Sellest rohkem inimesi oleks ju juba kontrollimatu mass, kõik teevad, mida ise tahavad ja kus tahavad, kellegagi ei saaks rääkida ja kuhu need ära mahutataks? Kes neid ära jaksaks toita?"

mina "Ma mõtlen ka, et see on ju juba täielik mass. Ja kui kulukas juba sellise hunniku toitmine on. Vanasti ehk..."

T1 "Just! See on ju tohutult kallis! Ja keda sa üldse kutsud, et veel rohkem inimesi oleks? Kuidas see 50-ki kokku saada?!"

mina "Ma ka ei kujuta ette. Miks ma peaks mingeid lehma lellepoegi kutsuma?!"

T1 "Kui ma peaks... no ma ei tea... ma ei kujuta ette, et üldse... no kui, siis ainult mingitel juriidilistel põhjustel, aga KUI ma peaksin abielluma, siis no pere oleks juures, keda ma veel peaksin kutsuma?! Mingid töökaaslased või? Või helistan algkooli klassikaaslastele, et kuule, mäletad mind, tule mu pulma!"

mina "Hahahahaaaaa!"

T1 "Pere oleks, mingi 10 tuleb kokku, rohkem ju ei tule."

mina "Ma ei kujuta ette. No kui ma... Eeeee... Ma ei kujuta ette... Ma...Ei! No.... ei. Eeeeeee... No tähendab, kui ma mingil kummalisel põhjusel peaksin abielluma, siis..... Eeeee... Tähendab.... Ma ei tea, miks ma seda tegema peaks, aga.... eeeee, tähendab.... No ma ei kutsuksi kedagi rohkem kui oma peigmehe. Milleks? Miks keegi teine seal peaks olema???"

T1 "Ma ka ei saa aru"

mina "Ja no meie pulmad oleks ikka parimad ja ilusaimad ja kõige vingemate kleitidega!"

T1 "Muidugi oleks! Mind ju ikka kutsud?"

mina "Muidugi, kuidas ma muidu teaks, mida teha, sinule helistaksin ja küsiksin, kuidas on"

T1 "just! Äkki muidu oleks liiga normaalne!"

mina "Täpselt! Aga siis sina ütled, et halloo, nii ei saa ja ma keeran üle võlli!"

Ehk kuidas kaks naist, kes pulmadest ega abielust ega lastest ei unista, sattusid teiste pulmade üle rääkides, (sest nende hobi on vaadata kolepulmade pilte ja pisarateni naerda) mille pulmapilte mu ema nägi  teemale ja kuidas see jälle käest kiskus. Sest me ei saa aru, miks seda kõike ikka vaja on.