12. märts 2013

We Can Learn To Love Again

Eile sain ma remondist tagasi oma telefoni. Öeldi, et asi oli tarkvaras, liiga uus olevat olnud ja vahetati vanema vastu välja. Eks paistab. Loodan, et sellega lõppesid eelmisel nädalal olnud kummalised kõned ja väljailmumised.
Eile olin jälle kaua tööl. Pärast väga intensiivset tööpäeva. Tunne on, nagu mitte midagi ei muutuks. Ükskõik, kas ma teen või mitte. Tunne on, nagu teised kaks ja mina teeks omaette midagi, arvates, mida ja kuidas teised teevad ning siis võib vahepeal selguda, et kuna üks ei räägi, siis on teised kaks asjast valesti aru saanud. Või et õigesti, aga esimesel on pikad juhtmed, ta on ise asjast valesti aru saanud ja vale loogika peale asja üleüldse üles ehitanud. Väsinud olen, muud midagi. Olen teadmiseks võtnud, et sel kevadel tuleb vääääga palju tööd teha, kõvasti rohkem kui eales enne, ent vahepeal tuleb ikka väsimus peale. Vahepeal on ikka puhata ja mängida vaja. Täna on tunne, et jaks sai otsa.

Kommentaare ei ole: