Mu eilne lemmikkellaaeg oli 21.35. Pärast telefonikõnet "ma kohevarsti jõuan koju" virgusin ma oma tunde kestnud ajakirjalugemisest ja mulle meenus, et tahaks pallikesi piimaga. Nagu ikka igal õhtul. Aint et tavaliselt ma ei tohi neid süüa, ent nüüd oli mul veidikene aega, enne kui kohevarsti koju jõudja koju jõuab.
Tormasin siis kööki, haarasin žonglööri osavusega ja köielkõndija tasakaaluga ühe käega köögi ühest otsast kausi ja kallasin teise käega köögi teisest otsast sinna pallikesi ja haarasin kujuteldava kolmanda käega piima ja kallasin seda ja kujuteldava neljanda käega kühveldasin seda kõike megakiiresti suhu.
Tavaliselt ma söön väga aeglaselt. Mu mamps naerab, et kui ma väike olin, tuli mulle korduvalt ühe taldrikutäie juures meenutada, et Kaja, ära vahi kärbseid, söö. See juhtus sageli, et toit jahtus enne ära, kui ma valmis jõudsin. Novot. No ja kujutage siis nüüd ette, millist eneseületust nõudis see kiire ahmimine!
Aga söönuks sain.
Ja õhtuti nii hilja ei tohi ma sellepärast süüa, et ma olen ise palunud omale öelda, et ma ei tohi nii hilja süüa, kui mul tekib mõte midagi pintslisse pista.
Tormasin siis kööki, haarasin žonglööri osavusega ja köielkõndija tasakaaluga ühe käega köögi ühest otsast kausi ja kallasin teise käega köögi teisest otsast sinna pallikesi ja haarasin kujuteldava kolmanda käega piima ja kallasin seda ja kujuteldava neljanda käega kühveldasin seda kõike megakiiresti suhu.
Tavaliselt ma söön väga aeglaselt. Mu mamps naerab, et kui ma väike olin, tuli mulle korduvalt ühe taldrikutäie juures meenutada, et Kaja, ära vahi kärbseid, söö. See juhtus sageli, et toit jahtus enne ära, kui ma valmis jõudsin. Novot. No ja kujutage siis nüüd ette, millist eneseületust nõudis see kiire ahmimine!
Aga söönuks sain.
Ja õhtuti nii hilja ei tohi ma sellepärast süüa, et ma olen ise palunud omale öelda, et ma ei tohi nii hilja süüa, kui mul tekib mõte midagi pintslisse pista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar