Reede õhtul ma olin üksi kodus ja sõin täpselt siis, kui ise tahtsin ja ainult häid asju. Headeks asjadeks defineerin jäätise ja herned.
Laupäeval käisin T1-ga Claire's Birthday kontserdil. Enne seda vaatasime vanadele inimestele kohaselt Õnne 13-e ära. Noh, tegelikult plaanisime me ikka enne kontserti kokku saada, et karjumata omavahel lobiseda. Me pole ju üksteist ka ammu näinud ja kuigi mailitsi hoiame üksteist enese toimumistega kursis, siis hoopis teine asi on ikka päriselt lobiseda. Pealegi- mõnikord ei taha mõnda asja kirjutada ja siis tuleb seda meeles ja eneses hoida kuni nägemiseni. Et T1 võttis minu juurde T1+M-i kaasa, siis me lisaks mulisemisele sõime pitsat ka ja mängisime Aliast. T1+M polnud kunagi enne mänginud, ent nüüd tal tekkis huvi ja hasart.
Kontsert oli maru äge. Rahvast õnneks väga palju polnud, liikuma mahtus täiesti normaalselt, ent hõre ka polnud. Ja noh, olgem ausad- Vaiko ON üks nendest mitte just paljudest lauljatest Eestis, kes suudavad laivis väga hästi esineda. Kui isegi mitte paremini, kui plaadil. Muidugi, tobe oli see, et mu kliente oli kontserdil niiiiiii palju, et natukene ebamugav oli.
Teemavahetusena olgu veel see ka öeldud, et poiste matkaeelseid oste poes sooritates hüppasin ma sisse ka kingapoodi. Lihtsalt Pärnus oli üks naisterahvas, kes on tõeline maitsetuse kehastus, ent kes oli kuskilt kogemata saanud väga ilusad vahetusjalatsid omale. Ja ma mõtlesin, et ma olen kade ja tahan ka omale ilusaid kontsaga vahetusjalatseid. Lisafunktsioonina võiks (vabandust, PEAKS!) need saama suvel õue viia. Leidsingi. Väga kenad. Aga ei ostnud ära. Igaks juhuks. Kui Kala kuulis, mis hinnaga ma kingad poodi jätsin, saatis ta mind tagasi. Pärast läksin hoopis emmega ja sain veel paremad kingad omale. Moodsamad. Emme käskis osta.
Omaette teemana peaksin kindlasti kajastama autosõitu.
Reedel viisin Kala õue ära ja juba siis ma aimasin, et sihukese lumega üksi sõitmine ei ole hea mõte. Sain siiski liigeldud ja koju tagasi ka. Mul on maja juurde viiv tee ju sihukene õudus, et veel õudsem kui õudne. Traktor seal ei käi, sest ega ta ei mahuks ka. Ja siis ongi rööpad päris sügavad ja parkimiskohad eriti kena ja paksu lumega ääristatud. Mina sain pargitud end lõpuks sinna, kuhu uuemad 3. seeria bemm ja vist c mersu ei saanud.
Laupäeval viisin poisid metsa ära ja ema majale lähenedes hakkasin parkimisest mõeldes räigelt higistama. Hiljem kodu juurde jõudes samamoodi. Pärast reedet rakendan strateegiat, et pargin end esimesele maja lähedusele parkimiskohale ära. Peaasi, et seal manööverdamisruumi on ja sinna mahun.
Aga pühapäeval neile järgi minnes oli jama. Ma ei saanud välja. Auto jäi lihtsalt sinna rööbaste vahelisse alasse risti kinni ja kogu moos. Kogu kolme maja parkimisliiklust segasin. Õnneks tuli mulle appi üks vene mees, kellega me lund auto alt ära kraapisime ja kes auto lahti sõitis. Siis ta õpetas mind, kuidas ma kõige paremini end välja saan sõita ja kuidas ma end siis keerama peaks. Julgem oli nii olla küll. Ja niiiiiiii tore, et ta appi tuli. Hiljem, koju jõudes, parkisin ka kohe esimesele vabale kohale end ära ja asi mutt. No niipea ma sõitma ei lähe. Üksi kohe kindlasti mitte. Või siis vähemalt mitte enne, kui autos lumelabidas on.
* T1 ütles selle lause mulle, ent ma ei saa öelda, mille peale.
Laupäeval käisin T1-ga Claire's Birthday kontserdil. Enne seda vaatasime vanadele inimestele kohaselt Õnne 13-e ära. Noh, tegelikult plaanisime me ikka enne kontserti kokku saada, et karjumata omavahel lobiseda. Me pole ju üksteist ka ammu näinud ja kuigi mailitsi hoiame üksteist enese toimumistega kursis, siis hoopis teine asi on ikka päriselt lobiseda. Pealegi- mõnikord ei taha mõnda asja kirjutada ja siis tuleb seda meeles ja eneses hoida kuni nägemiseni. Et T1 võttis minu juurde T1+M-i kaasa, siis me lisaks mulisemisele sõime pitsat ka ja mängisime Aliast. T1+M polnud kunagi enne mänginud, ent nüüd tal tekkis huvi ja hasart.
Kontsert oli maru äge. Rahvast õnneks väga palju polnud, liikuma mahtus täiesti normaalselt, ent hõre ka polnud. Ja noh, olgem ausad- Vaiko ON üks nendest mitte just paljudest lauljatest Eestis, kes suudavad laivis väga hästi esineda. Kui isegi mitte paremini, kui plaadil. Muidugi, tobe oli see, et mu kliente oli kontserdil niiiiiii palju, et natukene ebamugav oli.
Teemavahetusena olgu veel see ka öeldud, et poiste matkaeelseid oste poes sooritates hüppasin ma sisse ka kingapoodi. Lihtsalt Pärnus oli üks naisterahvas, kes on tõeline maitsetuse kehastus, ent kes oli kuskilt kogemata saanud väga ilusad vahetusjalatsid omale. Ja ma mõtlesin, et ma olen kade ja tahan ka omale ilusaid kontsaga vahetusjalatseid. Lisafunktsioonina võiks (vabandust, PEAKS!) need saama suvel õue viia. Leidsingi. Väga kenad. Aga ei ostnud ära. Igaks juhuks. Kui Kala kuulis, mis hinnaga ma kingad poodi jätsin, saatis ta mind tagasi. Pärast läksin hoopis emmega ja sain veel paremad kingad omale. Moodsamad. Emme käskis osta.
Omaette teemana peaksin kindlasti kajastama autosõitu.
Reedel viisin Kala õue ära ja juba siis ma aimasin, et sihukese lumega üksi sõitmine ei ole hea mõte. Sain siiski liigeldud ja koju tagasi ka. Mul on maja juurde viiv tee ju sihukene õudus, et veel õudsem kui õudne. Traktor seal ei käi, sest ega ta ei mahuks ka. Ja siis ongi rööpad päris sügavad ja parkimiskohad eriti kena ja paksu lumega ääristatud. Mina sain pargitud end lõpuks sinna, kuhu uuemad 3. seeria bemm ja vist c mersu ei saanud.
Laupäeval viisin poisid metsa ära ja ema majale lähenedes hakkasin parkimisest mõeldes räigelt higistama. Hiljem kodu juurde jõudes samamoodi. Pärast reedet rakendan strateegiat, et pargin end esimesele maja lähedusele parkimiskohale ära. Peaasi, et seal manööverdamisruumi on ja sinna mahun.
Aga pühapäeval neile järgi minnes oli jama. Ma ei saanud välja. Auto jäi lihtsalt sinna rööbaste vahelisse alasse risti kinni ja kogu moos. Kogu kolme maja parkimisliiklust segasin. Õnneks tuli mulle appi üks vene mees, kellega me lund auto alt ära kraapisime ja kes auto lahti sõitis. Siis ta õpetas mind, kuidas ma kõige paremini end välja saan sõita ja kuidas ma end siis keerama peaks. Julgem oli nii olla küll. Ja niiiiiiii tore, et ta appi tuli. Hiljem, koju jõudes, parkisin ka kohe esimesele vabale kohale end ära ja asi mutt. No niipea ma sõitma ei lähe. Üksi kohe kindlasti mitte. Või siis vähemalt mitte enne, kui autos lumelabidas on.
* T1 ütles selle lause mulle, ent ma ei saa öelda, mille peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar