8. veebr 2010

/dinosaurusehääl/

Mai saanud täna hommikul üldse üles. Kohutav. Silmad niiväga tahtsid kinni vajuda ja jääda ja kui ma oleksin saanud edasi magada, magaks ma praegu ka veel. Päriselt.
Aga justkui sellest kurjast minu vastu poleks küll olnud, siis ma kujutasin juba kodus omale ette, mismoodi ma tööle jõudes KOHE kohvi käima panen ja seda kiiresti omale sisse kallan, ja bussis kujutasin seda omale ette ja tööle jõudes kujutasin seda ette ja siis, hetk hiljem mulle meenus, et piima ma unustasin koju ju. Aga must kohv on vastik. Nutta oleks tahtnud, ausõna.
Suuuuure vaeva ja eneseületusega sain ikka end üleval ja töös hoitud.
Eile tehti mulle ka räigelt liiga. Aga sellest ma rääkisin juba eile, täna olen vait.
Muide, eile olid emme ja Kala sünnipäevad. Tegime Kalaga ise torti ja puha. Magusate asjadega ja küpsetamistega on nii, et tema on peakokk ja mina olen köögiabiline. Soolaste asjadega on vastupidi. Tort sai päris hea. Nüüd peab meeles pidama ja kokaraamatusse retsepti juurde kirjutama soovitused järgmise katse tarvis.
Aga laupäeval käisime külas. Kiku oli ka seal. Mängisime Aliast. ML-l on vana alias ja selleks, et seda ikka mängida viitsik ja vahva oleks, oleme ML, Kala ja mina seda mänginud kehakeelse seletamisega või mõnikord ka joonistamisega. Laupäeval mängisime terve seltskonnaga kehakeelse seletamisega. Oli Kiku kord. Kiku võttis kaardi ette, sai numbri, mida seletada, mõtles veidi ja palus uut numbrit. Noh, olgem ausad, ega kehakeeles nt vastuväidet seletada ei annaks. Või erootikatelefoni. Noh, sai uue sõna, mõtles, ka ei osanud seletada. Vabalt võib olla. Lõpuks ta teatas, et kahtleb, kas see sõna tähendab üht või teist. Lõpuks kästi tal uus kaart võtta ja küsiti, mis sõna see siis oli, milles ta kahtles. See oli kruvikeeraja.

Kommentaare ei ole: