30. nov 2009

Nagu brikett

Täna hommikul ma sain kirja, mis puudutas mu järgmise nädala reisi. Oi, kus ma sain naerda. No ikka täitsa tööreis on kohe, mis ma oskan öelda. Vaba aega on igaks päevaks planeeritud ainult 30 minutit ja tööpäeva pikkuseks 12h. Panustan kiiretele jalgadele ja sellele, et kohapeal ikka ajakavad muutuvad. Sest noh, ma tahaks nagu poodi ka ikka jõuda!
Nädalavahetus oli mõnus. Sain magada ja kaua ärgata, mis kulus väga ära. Kui rääkida sellest, mida ma tegin, siis sai ise külas käidud, külalisi võõrustatud ja veel külas käidud. Eile ma nägin väga ägedat valget koera. Mai mäleta, mis karja- või lambakoer ta täpselt oli, aga igatahes on ta veel noor ja tal on eeslikõrvad. Meie tädi Ilvel oli ka kunagi eeslikõrvadega koer aga tema koera kõrvad kasvasidki koos koeraga ja ta jäigi eesliks.
Eelmine nädal oli terve nädal sihukene, et esimest korda siin töötades tundsin ma, et ma ei taha tööle minna. Küll väsimusest, ent siiski. Täna ka ei tahtnud. Kuigi, kui sul nina all istub paras ahv, kes muudkui nähvab ja õiendab, siis see tahtmine tööd teha vist väga tagasi tulla ei taha...
PS! Homme hommikul on päkapikud kohal!

Kommentaare ei ole: