25. nov 2009

Heade kollidega jogurtitest. Not!

Täna tööle jõudes veendusin ma lõpuks päris kindlalt selles, mida ma olin juba mitu nädalat kahtlustanud. No et mul on jälle põiepõletik. Ma olen ju nii kogenud ja staažikas juba, et ega mul ta enam niimoodi, nagu alguses, ei ole. Mõtlesin siis tunni, poolteist, kaks ja võtsin siis toru ja helistasin ikkagi arstile.
Teemat vahetades olen ma viimastel päevadel tõeliselt unine olnud. Juba kaks nädalavahetust järjest olen ma maganud mõlemal päeval kella 1ni. Ja sellest justkui ei piisaks, sest nii esmaspäeval kui eile ärkasin ma üles ega olnud veel tööle jõudeski kontaktivõimeline. Eile, nt, jäin ma siis, kui ootasin oma arvuti käivitumist, laua taga magama. Nii esmaspäeval kui eile pidin selleks, et silmi mongoliidsest europiidseks saada, jooma ka tööl suure toobi kohvi ära. Eile ma läksin küll varem magama ja hommikul justnagu oli kergem ärgata, ent tööl oli jälle keldrisse viidud kapsa tunne ja liigutada ei jaksanud. Masendav.
Vähemalt oli T1, kellega ma täna lõunatasin, juba mitu nädalat tõelises kaamoses, jõuetuses, talveune vajaduses ja huvipuuduses vaevelnud ja sai täpselt aru, mida ma tunnen. Kuigi, ta silmad olid nii tühjad ja väsinud, et see ei olnud vahva siht.
A ega mul tuju küll halb pole! Lalalalaaaa.
Olge te tervitatud ja jooge ka heade kollidega jogurteid, jääte ka terveks.

Kommentaare ei ole: