Täna hommikul käisin ma ultrahelis. Ei, ma ei käinud vaatamas, kes mu kõhus elab ja mitu varvast tal on. ÕNNEKS. Ma käisin hoopis uroloogi saatekirjaga oma kõhukoobast näitamas. Ma varsti helistan ka, et mis seal siis oli, sest ma pidin. Aga samas ma sain juba kohe teada, et kõik on korras.
Kuigi jaaaa, kuidas ma selle küll unustada sain! Keskhaiglas oli ju sihukene garderoobimutt, et oh-oh-oooo! Minul läks leebelt, aga kolm teist inimest said sihukese sõimu, et koridorid kajasid ja vappusid! Ta oli nagu vanasti need registratsioonimutid ju. Täitsa nostalgia tuli kohe peale.
Eile oli siis minu pikalt ja palavalt oodatud ballettietendus. Minu suureks üllatuseks oli terve saal rahvast täis. Ja minu veel suuremaks üllatuseks oli videotutvustus, mida alguses näidati, vene keeles. See muidugi seletas, miks kolmveerand saali just vene keeles rääkis. Ilmselt reklaamiti seda peamiselt siis just venelastele.
Esimene vaatus oli igav. Ma mõtlesin, et pagan, ma siia tulema pidin. Aga siis läks huvitavaks. Nii vist ei saa tegelikult balleti kohta öelda, mis? Tegelikult ju, noh, saab. Ilusaks läks ka. Isegi väga ilusaks. Nt stseen, kus kaks tantsijat esitasid meestearmastust (gei armastust siis), oli väga-väga ilus. Tõsiselt lummav. Soolod olid ka täiesti jumalikud. Nt meeldis mulle väga ühe tantsija esitatud stseen, kus ta tuli lavale barokkostüümis ja tantsis siis klassikalist balletti modernballeti katketega. Ta tegi seal vahepeal nalja ja see oli väga vahva. Ja huvitav.
Ja lõpus! Nad tulid eraldi lavale ja liikusid igaüks erinevate klassikalise balleti elemendtidega üle lava. Kõik need on väga ilusad ja täpsust nõudvad, mõni ka väga-väga keeruline. Fantastiline. Rahvas seisis püsti, aplodeeris lakkamatult ja hüüti braavo. Ma ei ole enne sellist asja näinud aga kogenud. Suurepärane tunne. Ja nad tulid veel lavale tagasi ja rahavas aplodeeris edasi. Seistes.
Ja kõige lõpuks, kui Kala mulle vastu tuli ja me minema sõitsime, nägime me, kuidas tantsijad lava tagant välja tulid ja autosse läksid. ;)
Oehhhh... :)
See oli vägev.
Kuigi jaaaa, kuidas ma selle küll unustada sain! Keskhaiglas oli ju sihukene garderoobimutt, et oh-oh-oooo! Minul läks leebelt, aga kolm teist inimest said sihukese sõimu, et koridorid kajasid ja vappusid! Ta oli nagu vanasti need registratsioonimutid ju. Täitsa nostalgia tuli kohe peale.
Eile oli siis minu pikalt ja palavalt oodatud ballettietendus. Minu suureks üllatuseks oli terve saal rahvast täis. Ja minu veel suuremaks üllatuseks oli videotutvustus, mida alguses näidati, vene keeles. See muidugi seletas, miks kolmveerand saali just vene keeles rääkis. Ilmselt reklaamiti seda peamiselt siis just venelastele.
Esimene vaatus oli igav. Ma mõtlesin, et pagan, ma siia tulema pidin. Aga siis läks huvitavaks. Nii vist ei saa tegelikult balleti kohta öelda, mis? Tegelikult ju, noh, saab. Ilusaks läks ka. Isegi väga ilusaks. Nt stseen, kus kaks tantsijat esitasid meestearmastust (gei armastust siis), oli väga-väga ilus. Tõsiselt lummav. Soolod olid ka täiesti jumalikud. Nt meeldis mulle väga ühe tantsija esitatud stseen, kus ta tuli lavale barokkostüümis ja tantsis siis klassikalist balletti modernballeti katketega. Ta tegi seal vahepeal nalja ja see oli väga vahva. Ja huvitav.
Ja lõpus! Nad tulid eraldi lavale ja liikusid igaüks erinevate klassikalise balleti elemendtidega üle lava. Kõik need on väga ilusad ja täpsust nõudvad, mõni ka väga-väga keeruline. Fantastiline. Rahvas seisis püsti, aplodeeris lakkamatult ja hüüti braavo. Ma ei ole enne sellist asja näinud aga kogenud. Suurepärane tunne. Ja nad tulid veel lavale tagasi ja rahavas aplodeeris edasi. Seistes.
Ja kõige lõpuks, kui Kala mulle vastu tuli ja me minema sõitsime, nägime me, kuidas tantsijad lava tagant välja tulid ja autosse läksid. ;)
Oehhhh... :)
See oli vägev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar