Ma sain sünnipäevaks Sofi Oksaneni "Puhastuse". Pagan, kus on huvitav raamat! Ma sain selle läbi laupäeval, ent siiamaani sunnib see mind mõtlema ja juurdlema. Vast kõige üllatuslikumad mõtted on need kaks- esiteks ma näen labaseid vanemaid venelasi tänaval ja mõtlen sõnale, mida ma eales kasutanud ega mõelnud pole- TIBLA. Ja teiseks- ma pole siiani päriselt otsusele jõudnud, kas peategelane oli hea või halb. Kuivõrd tihti seda juhtub, et lugejale ette ei öelda või siis mõtet ei suunata suunas, mis maalib pildi kas heast või halvast. Aga et mõte jääks kahevahele kõlkuma ja peas täituksid kaks kõrvutiolevat lahtrit, hea vs halb, võrdselt punktidega...
Kahtlemata soovitan lugeda!
Veel soovitan ma lugeda Ameerika jumalaid. Aga see on võibolla pigem siiski vähemalt kahe lugemiskorra raamat, et kõigest õigesti aru saada. Nagu Royal Tenenbaumsi filmgi. Esimest korda tundub imelik, teisel korral saab juba kõigist naljadest, mis päris mustad või sünged, aru.
Ja kui teemat muuta, siis ma arvan endiselt, et tillukesed lapsed on eriti nunnud. Seda muidugi siis, kui nad on tasa ja lähvad õhtul koju. :P Või kui neid jagataks kohe kolmeaastastena. Muahahaaaaa!
Ja siis veel seda ka, et täiuslikke asju pole olemas- alati on kuskil (vähemalt) mingi väike pipratera. Alati. Pole olemas täiuslikke inimesi, töökohti, suhteid. Ega isegi mitte täiuslikke autosid! Autod lagunevad (isegi need kõige paremad!), inimesed tülitsevad (isegi need kõige armsamad võivad eriarvamusel olla...) ja töökaaslased võivad täiega nõmedad olla.
Päris lõppu aga seda, et mul oli täna sõidutund ja täna ma olin väga tubli! Väga! Olen ilgelt õnnelik selle üle.
Kahtlemata soovitan lugeda!
Veel soovitan ma lugeda Ameerika jumalaid. Aga see on võibolla pigem siiski vähemalt kahe lugemiskorra raamat, et kõigest õigesti aru saada. Nagu Royal Tenenbaumsi filmgi. Esimest korda tundub imelik, teisel korral saab juba kõigist naljadest, mis päris mustad või sünged, aru.
Ja kui teemat muuta, siis ma arvan endiselt, et tillukesed lapsed on eriti nunnud. Seda muidugi siis, kui nad on tasa ja lähvad õhtul koju. :P Või kui neid jagataks kohe kolmeaastastena. Muahahaaaaa!
Ja siis veel seda ka, et täiuslikke asju pole olemas- alati on kuskil (vähemalt) mingi väike pipratera. Alati. Pole olemas täiuslikke inimesi, töökohti, suhteid. Ega isegi mitte täiuslikke autosid! Autod lagunevad (isegi need kõige paremad!), inimesed tülitsevad (isegi need kõige armsamad võivad eriarvamusel olla...) ja töökaaslased võivad täiega nõmedad olla.
Päris lõppu aga seda, et mul oli täna sõidutund ja täna ma olin väga tubli! Väga! Olen ilgelt õnnelik selle üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar