Kui ma eile peale tööd ja pluss aeg hakkasin kodust poodi minema, oleksin ma jäänud silda ületades auto alla. Ühte autot lihtsalt ei huvitanud, et ma vasakpööret ootava auto tagant ettevaatlikult nina välja pistsin ja vaatasin, kas ma saan üle. Ja kui auto võtab hoogu maha, arvan, et saangi.
Umbes 200 m eemal on ülekäigurada. Vaatasin igale poole kenasti, et kedagi ei tule ja hakkasin üle tee minema. Järsku tuli ristmikult, mis must veidi eemal ja selja taga, nii järsku, kiiresti ja ristmikul teed andmata, et ma jäin talle ette ja pidin minema jooksma! Nii lühikese aja jooksul teist korda! Pluss, seal on õueala!
Umbes paarkend meetrit eemal, kui tee lõikamiseks majaesisest ühe sissepääsuga parklast läbi läksin, kimas sinna üks mersu, kes tahtis justnimelt sinna parkida, kus ma viimaseid samme selles parklas tegemas olin, ning tuli päris kindlalt liiga kiiresti minu poole. Jälle ma pidin oma tervise päästmiseks hüppama. Mis mõttes nagu sihukesed maniakid sellises konsentratsioonis äkki välja on lastud?!
Ja siis veel veidi maad hiljem, valgusfooriga ristmikul, ületasid inimsed teed, ent seda valgusfoori teades teadsin, et mina nendega üle ei jõua ja võtsin hoogu maha. Inimsed, kes olid esimese rea ületanud, said šoki, kui nende teeületamist oodanud esimeses reas olnud auto neil pooli kandu maha sõites minema kimas. Endal oli punane tuli! Selleks ajaks olin ma juba ekstraettevaatlik, ent see oli küll täpp i-l. Kust sihukesed tulevad???
Mul muidugi alati õnnestuvadki kõige ebanormaasemad asjad, ent ega see ei tähenda, nagu ma ettevaatamatu, lohakas või täisidioot oleks.
Uh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar