4. juuni 2009

Tha aatombomb


Haaa! Kala arvas eile nt, et ma sõidan juba veidi paremini. Ja kiitis mind selle eest, et ma suudan samal ajal muliseda ja sõita. Ma tegin omale kohe pai. Ka olen ma ilmselt leidnud omale selle nupu, millega end maha rahustada, kui ma midagi puusse panen ja siis ehmatan. Ma ei reeda, mis see on, sest see on paganama naljakas.
Muidu seda, et tööl on huvitav. Näiteks täna- jõuan mina tööle ja totaalne draamalaager juba käib. Mai saa aru, kuidas saab inimestel huvi, jaksu ja tahtmist olla end kohe hommikul tööl esimese asjana nii välja vihastada, et ei suuda tööle keskendudagi. Ma ei liiguta selle peale üldse varvastki. Rahu on olulisem, närvid on kallimad.
Öösiti magan kodus aken lahti, sest muidu on nii umbne, et ärkan sellest, et mul on õhupuudusest süda paha. Mul on paks tekk, hea sellisega rahuliku südamega magada.

Kommentaare ei ole: