Vahepeal on nii palju vabu päevi olnud, et ma ei mäletagi hästi enam, mida ma vahepeal teinud olen. Mul on tunne, et ma pühapäeval nt rohisin ja esmaspäeval koristasin ja tegin tööd. Lisaks sain ma räigeima kaelavalu. Ega mul oli juba oma nädalajagu päevi kael enda olemasolust tuntavalt märku andnud, ent kiirel ajal pole õrna valukest aega tunda. A vot esmaspäeval, keset teooriatundi, hakkas ta oma kohalolekust no nii jõuliselt pasundama, et kuku pikali.
Jaanituli oli seetõttu veidi imelik ja mitte väga tore, et kael ikka valutas. Istusin paksult riides ja kirusin tuult. Hoolimata sellest, et jaanipäevale mineku sai veidi hilisemaks, sai sinnapoole minemisega alustatud ikka waaaay liiga vara ja selleks ajaks, kui hakati söögile mõtlema, oli mul näljanõrkus.
Korvpalli sai ka taotud, pärast mida palusin ma Kalal, kes palli toksis, see endale ka visata. Et ta seda moodi polnd, et ta viskab, vaatasin ma teisele poole, et saan äkki teiste inimestega koos palli mängida ja sel hetkel tabas mind pall pikki pead ja kõrvalesta. (Just selle lause kirjutamise ajal lendas, oletan, et NATO kaitsehävitaja, madalalt, kiiresti ja sihukese häälega meist üle, et mul on siiani ihukarvad püsti ja käed värisevad. Mis toimub? Mingi koll üritab rünnata või? Või kui mitte, miks võib kaitseotstarbeline hävituslennuk NII madalalt üle linna lennata???)
Jaanipäeval käisin saunas ka. Väga hea saun oli, ent VÄGA terav. Laulsime vahepeal kõik reas nagu elektriliinil varblased sellest teravusest.
Aga eile rookisin kaks autot seest ja väljast puhtaks. See on huvitav ja mulle täitsa meeldib.
Nii et mitte midagi väga erilist ma ei teinudki, lihtsalt puhkasin.
Ja tsikliga sõitsin. See on lahe. Väga. Tuul kõrvus ja kiire kiirus ja sahin, mis tekib vastutulevatest autodest ja kui ruttu saab teistest autodest mööda. Mmmmõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar