Ma ajasin eile R2-e heasti naerma oma kommentaariga. Kui ma selle Kalale pärast ette kandsin, ütles tema, et ma ikka oskan. Kommentaare piltlikustada siis. No igatahes rääkisin ma eile üle pika aja R2-ga ja ühtlasi saatsime me üksteisele pilte sellest, kuidas me hetkel välja näeme. Kui ikka oma kallist sõpra nii harva näha nagu me näeme, siis lisaks oma eluolu kirjeldusele ja emotsionaalse plaani lahtilaotamisele on ju tore ka oma hetkevälimust näidata. Sest mina nt olen järjest lühemate juustega, ent R2 on hoopistükkis neid kasvatanud. Pealegi on vaja ju näidata, kuidas edeneb ja kaunineb mu kodu.
Igatahes huvitab kedagi kindlasti, mida ma siis R2-le nii naljakat ütlesin. Noh, tema näitas mulle pilti, kus tal juuksed lehvisid, kaabu oli peas ja VUNTSID olid ees. Noh, ma siis olin aus. Enne küsisin selleks ikka luba ka. Sest kui ta ikka poleks lubanud, oleksin öelnud, kui hurmavalt kaunis ta pensionäride päevakeskuses välja näeks. Ent kuna ta lubas aus olla, ütlesin ma talle, et kui koolis räägitaks lastele kommionudest, kasutataks pildimaterjalina justnimelt tema pilti. Ja et ta näeb välja selline hall hiirjas kiimakott, selline tolmumantliga, kellel käed taskus koguaeg käivad.
Veel laaditasin ma fototšnaja aparaatist arvutisse mõningad pildid. Pilt sellest, kuidas Kala seebimulle puhub, on väga lahe. Panen selle paberilegi. Ja pilt sellest, kus Kala ja mina koos oleme, oli ka täitsa vahva. A seda ma paberile ei pane. Marvan.
Täna ma olen hea ja teen tööd ka. Või no tegelikult ei tee- kõik on juba tehtud. Aga õhtul ma mõtlen sellele, kas töönädalad on nelja- või viiepäevased. Pilgutus-pilgutus.
Muide- emme eile justnagu vabandas oma kommentaari pärast mu korteri kohta ja ostsis mulle viinamarju, taksikutsikapildiga (täpselt sama värvi kui Mammut!) šokolaadi ja šokolaadikreemi, mida saab saiale määrida ja mis maitseb väga hea eriti hommikusöögiks ja õhtul kell kolmveerand 7.
Igatahes huvitab kedagi kindlasti, mida ma siis R2-le nii naljakat ütlesin. Noh, tema näitas mulle pilti, kus tal juuksed lehvisid, kaabu oli peas ja VUNTSID olid ees. Noh, ma siis olin aus. Enne küsisin selleks ikka luba ka. Sest kui ta ikka poleks lubanud, oleksin öelnud, kui hurmavalt kaunis ta pensionäride päevakeskuses välja näeks. Ent kuna ta lubas aus olla, ütlesin ma talle, et kui koolis räägitaks lastele kommionudest, kasutataks pildimaterjalina justnimelt tema pilti. Ja et ta näeb välja selline hall hiirjas kiimakott, selline tolmumantliga, kellel käed taskus koguaeg käivad.
Veel laaditasin ma fototšnaja aparaatist arvutisse mõningad pildid. Pilt sellest, kuidas Kala seebimulle puhub, on väga lahe. Panen selle paberilegi. Ja pilt sellest, kus Kala ja mina koos oleme, oli ka täitsa vahva. A seda ma paberile ei pane. Marvan.
Täna ma olen hea ja teen tööd ka. Või no tegelikult ei tee- kõik on juba tehtud. Aga õhtul ma mõtlen sellele, kas töönädalad on nelja- või viiepäevased. Pilgutus-pilgutus.
Muide- emme eile justnagu vabandas oma kommentaari pärast mu korteri kohta ja ostsis mulle viinamarju, taksikutsikapildiga (täpselt sama värvi kui Mammut!) šokolaadi ja šokolaadikreemi, mida saab saiale määrida ja mis maitseb väga hea eriti hommikusöögiks ja õhtul kell kolmveerand 7.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar