10. sept 2008

Tegelastest, kelle peale pea ei pöördu ega silm pilgu

Minu juures käis just üks mees. Meie maja inimene ja täitsa asja oli ka. Mina ütleks, et ta näeb täiesti keskmine välja, ise tundub arvavat, et KUI ta tahaks, võiks ta võita meestele mõeldud Miss Universumi. Ja ei, selle võistluse nimi ei saaks olla Mister Universum, sest Arnold Schzschwarrtzschzztzneeger võitis kunagi ju samanimelisi üritusi. Igatahes- tuli see mees, oma suurepärases rätsepakostüümis, mille suurepärasust suudab ilmselt lisaks temale veel vaid John Galliano hinnata, istus minu klienditoolile maha, virutas jala üle jala ja näitas oma Converse ketside ja piinlikult täpselt mööda püksiriide triipu viigitud pükste vahelt ahvikarvast jalga. Kui ššarmantne, kas pole? Oooo, seda ma unustasin öelda, et ta triiksärk, mis oli paksust linasest riidest, oli avatud täpselt nii liiga palju, et tema liiga karvane rind oleks näha. No ja kui ta suu lahti tegi ja rääkima hakkas, tahtsin ma väga tema jutule vahele segada ja öelda, et wow, mees, ära sa mingil juhul mitte kunagi metsa mine--- sellise tooniga ja niimoodi rääkides meelitad sa ju kohe karud kohale! Karudele ju meeldib mesi.
Aga üks asi paneb mind imestama küll- kellele selline kräpp meeldib? Kes õnge läheb?

Kommentaare ei ole: