15. sept 2008

MINA! Ainult MINA!

Nädalavahetused maal on head. Värske õhk ja puha. Ma saan seekord tõesti öelda, et mõlemal päeval ma olin pea terve päeva õues. Laupäeval käisin võibolla tunniks max toas, pühapäeval ei käinud niigi palju. Õnneks veel väga külm ei ole ja paksu jope ning mütsiga ajab asjad ilusasti ära ja hakkab palavgi. Pealegi olid jope varrukad nii pikad, et mul polnd kindaidki vaja.
Metsas käisin ka. Pilte proovisin teha. Fotokaga on ikka midagi heasti lahti, sest mõned pildid peale hiiglamapikka nüsserdamist sain teha, ent mingi hetk ta sulgus ja uuesti pildistama teda enam ei saanud. Olen sellepärast üpriski õnnetu- parandusse saan viia ta alles järgmisel kuul, ent värviline on ju praegu... Ma eelmisel aastal magasin õige aja pildistamiseks maha ja ootasin sel aastal väga värvilisi lehti ja plaanisin neid kindlasti ka jäädvustada. Nii palju siis sellest.
Muide- laupäeval pidas ML Kala maal sünnipäeva. Päris naljakas ettevõtmine tegelikult. Ja miks? Sest seal oli ka Kiku, kes end muidu on igati normaalsest küljest viimasel ajal näidanud. Tema MINA tahan, MULLE ei meeldi jne avaldused on olnud suhteliselt leebed ja teisi sallivad. Aga seekord enam mitte! Juba tema avaldus suht pärast kohale jõudmist oli rabavalt aus- Praegu siin ei olegi mõnus nagu suvel, praegu on külm. Vingumist külma teemal oli heasti. Ja ei aidanud see, et Kala oleks talle paksema jope selga pakkunud. Tema oli toas ja kõik teised oleksid pidanud ka olema. Tema arvates. Sest tema oli. Ning kuna polnud, sündis selline draama, et kolmeliikmeline naisteseltskond oleks ühel tuppa sattunud mehel kõri läbi närinud. Seltskond kolis tuppa. Aaa, ja siis mingi hetk visati seltskond jälle toast välja, sest nad läksid magama. Kohati tundsin end justkui reeturnina, et olin väljas meestega ja mitte toas naistega kirumas, et mehed on õues. Oolraidi, mul ka vahepeal varbad külmetasid kummikutest heasti, ent kui ma inimeste vahele end istuma surasin, hakkas soe küll. Kiku võttis mind korduvalt oma avaldustega sõnatuks, ent mida ma ikka kosta oskan? Pirne sadas sedavõrd, et las ma istun üksi ja pööritan imestusest silmi, üles ma neid lugeda ei jaksaks. Pealegi ei mõjutanud see mu tuju kuidagi. Kui, siis sain lihtsalt huumorist korraliku doosi.

Kommentaare ei ole: