Täna hommikul Mammutiga väljas käies nägime me tõelist peletist- koera, kellel oli ahvi nägu. Ausalt! Lisaks oli see tõeliselt ebaproportsionaalne tema ülejäänud kere arvestades. Kõrvad olid tal nagu sea kõrvad, mis on kokku väga väikeseks volditud. Saba oli nagu oleks üks ta vanem olnud tšiuaua ja teine laika- väike, rõngas ja karvane. Kere oli ise selline pisikese pardi suurune, jalad oleks nagu kurelt laenatud- kokku justnagu kaelkirjak. Ma ei oska seda komplekti muud moodi kokku võtta kui võrrelda teda inimesega- KUI ta oleks inimene, oleks ta Frankenstein. Iuuu.
Pärast nägin ma ta omaniktädi ka. Ja teate? Omanik oli oma loomaga sama nägu küll. Ja kujutate ette tädi, kes on eelpool mainitud koerga sama nägu? Et siis vaene inimene ei olnud just iluga õnnistatud...
Ent! Kas te ei leia, et selles loos on palju positiivset? Nemad mõlemad olid üksteist leidnud!
Ja nüüd ma vahetan teemat. Kuigi Frankenstein sobiks omamoodi ka järgmise teemaga. Mitte küll otseselt. Nimelt- käisin eile ML-i, Pauluse ja Kalaga õhtul surnuaias. Õnneks ei sadanud ja kuu valgustas ka päris heasti. Ma kartsin, et ma hakkan kartma väga ja küsisin enne juba Kalalt ära, kas ma võin talt käest kinni võtta, kui ma pelgama hakkan. Ta lubas. Ja arvas, et võibolla peab hoopis tema minult käest haarama. Lõpuks oli aga nii, et ma jätsin mõtlemata, et see on surnuaed, kus kummitab ja mõtlesin hoopis, et see on surnuaed ja vaime ja kummitusi pole olemas. Või no tegelikult mitte. Pigem, kui te nüüd saate aru, mõtlesin ma nii, et lõin oma teema ignoreerimisega enese ( ja Kala) ümber nähtamatu kilbi. Heh, ja ei hakanudki jube ja unes ei näinud ka mitte midagi vastavat. Aga selja külmetasin küll ära ja magasin oma paksu teki all fliisist tekk ümber selja keeratud. Nüüd on juba heam. Küll on rõõmustav!
Pärast nägin ma ta omaniktädi ka. Ja teate? Omanik oli oma loomaga sama nägu küll. Ja kujutate ette tädi, kes on eelpool mainitud koerga sama nägu? Et siis vaene inimene ei olnud just iluga õnnistatud...
Ent! Kas te ei leia, et selles loos on palju positiivset? Nemad mõlemad olid üksteist leidnud!
Ja nüüd ma vahetan teemat. Kuigi Frankenstein sobiks omamoodi ka järgmise teemaga. Mitte küll otseselt. Nimelt- käisin eile ML-i, Pauluse ja Kalaga õhtul surnuaias. Õnneks ei sadanud ja kuu valgustas ka päris heasti. Ma kartsin, et ma hakkan kartma väga ja küsisin enne juba Kalalt ära, kas ma võin talt käest kinni võtta, kui ma pelgama hakkan. Ta lubas. Ja arvas, et võibolla peab hoopis tema minult käest haarama. Lõpuks oli aga nii, et ma jätsin mõtlemata, et see on surnuaed, kus kummitab ja mõtlesin hoopis, et see on surnuaed ja vaime ja kummitusi pole olemas. Või no tegelikult mitte. Pigem, kui te nüüd saate aru, mõtlesin ma nii, et lõin oma teema ignoreerimisega enese ( ja Kala) ümber nähtamatu kilbi. Heh, ja ei hakanudki jube ja unes ei näinud ka mitte midagi vastavat. Aga selja külmetasin küll ära ja magasin oma paksu teki all fliisist tekk ümber selja keeratud. Nüüd on juba heam. Küll on rõõmustav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar