2. apr 2008

Throw Your Hate At Me With All Your Might

Täna on mul väga imelik enesetunne, nagu mul oleks väga kõrge palavik. Pea käib ringi ja on selline nõrk. Ebameeldiv. Aga mis seal ikka, elame üle.
Muide, rääkisin just RQ-ga ja tegin avastuse, et mul on väga keeruline temaga suhelda, sest teravaim pliiats karbis ta pole ning kas nüüd sellest tulenevalt või eraldiseisvalt pole tal ka huumorimeelt. Mina, imelik, aga ei oska eriti kuidagi ilma irooniata ja sõbraliku tögamiseta olla. Ma olen kindel, et mingist mustikasebra teemast või arbuusikoortega kuulipildumisest ei saaks ta raudselt aru ja ainus, kes end imelikult tunneks, oleks mina.
Ma mõtlen sellele, kas ma üritan kellelegi selgitada, et ma tahan ühele kontserdile või ma hoian selle saladuses ja lähen üksinda. Mhmmmm... mõlemad variandid oleks ju head.
PS! Ma pole ammu öelnud- kallid olete. Eriti need, kes on väga kallid.

Kommentaare ei ole: