Ma käisin laupäeval Kalaga metsas. Alguses me pidime minema metsa müttama ja loodust uurima ja sinililli leidma jne, aga et ta sai oma auto nii hilja tagasi, et varsti oli oodata pimenemist, siis me ei mütanud. Me lasime hoopis püssi! Minu meelest on päris humoorikas fakt see, et Kalale meeldib minu uue püstoliga lasta ja mina ei anna kuigivõrd hea meelega käest tema püssi. Ausalt, ma meenutan natuke urisevat häbelikku koera, kellelt keegi tahab hallitanud konti ära võtta- ma saan aru küll, et selle peab ära andma, aga ma ei raatsi. Ja kui ma juba ausalt alustasin, siis ma seekord sakkisin sajaga! Ma ise ajan selle muidugi eht plikalikult- aupaiste ümber pea ja juuksed kahes patsis ning põlvikud korralikult üles tõmmatud- selle kaela, et ma pole talvläbi lasknud. Ent kes seda usub! Ega ma ju ometi hilissügisel ega enne aastavahetust püssi kätte ei saanud. Oh ei, mis te nüüd! No tegelikult on üks osa tõest see, et ilma kinnasteta oli natuke liiga külm olla, ent paksude villaste kinnastega EI SAA püssi laadida ega vinnastada. Rääkimata sellest, et pääsikutunnetust pole! Aga ilma kinnasteta on külm, sõrmed lähevad kangeks, päästikutunnetust pole ning käsi hakkab värisema. Ma tean, mis mina selle peale ütleks- "Jajah, küll on kärss kärnas, küll on maa külmand!". Ning kuna ma oma püstoliga ise olen nii vähe lasknud, et ma ei tunne teda tegelikult praktiliselt üldse (no me oleme umbes esimese kohtamise faasis, käest kinni veel ei hoia ja musi ei tee), siis järgmine kord ma plaanin teda käest ära mitte anda. Ja kui me ei klappi, siis ma... Siis ma olen VÄGA kurb. Aga ma olen hea laskja, ma ei saa sakkida! ;) Ma saan lihtsalt ainult Kala püssiga parem olla.
Teate, suure püssiga on ikka hoopis teine asi- siis saab seda lahti väänata, ükshaaval laadida, korralikult käes hoida- kaba vastu õlga... Või lausa pikali olles või põlvitades! Oh, nagu PÄRIS! Ja kui sinna juurde veel mõelda, et oi kui tähtis on nüüd väga täpne olla, mitte hingata, silm kinni pigistada nii, et vesi voolab või lausa tuuleiile mõõta ja nurkasid arvestada!!!
No te vist saate aru, mis ma mõtlen!
Mii laiks ja thäts itt!
Aaa, ja see ülejäänud laupäev ei saa lihtsalt siia sissekandesse enam mahtuda. :D
Teate, suure püssiga on ikka hoopis teine asi- siis saab seda lahti väänata, ükshaaval laadida, korralikult käes hoida- kaba vastu õlga... Või lausa pikali olles või põlvitades! Oh, nagu PÄRIS! Ja kui sinna juurde veel mõelda, et oi kui tähtis on nüüd väga täpne olla, mitte hingata, silm kinni pigistada nii, et vesi voolab või lausa tuuleiile mõõta ja nurkasid arvestada!!!
No te vist saate aru, mis ma mõtlen!
Mii laiks ja thäts itt!
Aaa, ja see ülejäänud laupäev ei saa lihtsalt siia sissekandesse enam mahtuda. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar