Täna mul oli tööl suht spetsiifiline ettevõtmine, kus lubasime maja peale lahti võõrad inimesed meiega tutvuma. Mina ja mu tööH olime infoletis, kust andsime majajuhendeid ja mina tegin ekskursioone ka. Muide, mulle anti isegi ilusad riided selga. TööH-le tegelikult ka. Me olime väga ilusad! Hehh, ma ju lubasin kõigile, et kuna ma täna tööd teha ei saa, siis ma olen ilus.
No igatahes sain ma korralikult äraväsitatud ja koju jõudes läksin kohe magama. Samas- ma jäin päevaga väga rahule, sest nüüd ma nägin ka paljusid selliseid inimesi, kelle nime ja nägu ning osakonda ma kokku panna ei osanud. Nüüd ma sain aga nendega koos tutvustusi teha ja uudistajate küsimustele vastata. Mulle meeldib, et mu töö võib soovi korral olla laiem ja vaheldusrikkam, kui aint laua taga istumine. Noh, mul on seal laua tagagi tegelikult ju juba väga kirju põld ees. Mis on väga hea!
Muide, ma ise unustasin selle eilse tööpakkumise täiesti ära, ent mu ema helistas eile õhtul hilja ja arvas, et ma pean kindlasti kandideerima. No see oleks suures osas sama töö, mis ma praegu teen, ent teises asutuses. Aga palk oleks kindlasti suurem. Võibolla veidikene, tõenäoliselt oluliselt. Kusjuures, kuna ma just tegelen sama tööga, pakun oma võimalusi selle koha saamiseks väga suureks. Ja just sellepärast ma ei saa sinna kandideerida!!! Mu praegused töökaaslased on nii head mu vastu olnud ja on praegugi, mulle meeldib mu asutus (ma armastan seda!) ja ajastus töökoha vahetamiseks ei saaks olla halvem! Ma ei saaks seda kuidagi teha. Eriti kuna põhjuseks on vaid raha. Muidugi on see hetkel väga valutekitav teema minu jaoks, ent ma ei suuda. Ausalt. Kahjuks.
Kuna CV tuli esmaspäevaks saata, siis ma võibolla siiski räägin esmaspäeval ülemusega, teen enne seda cv valmis ja kui ülemusele seletatud, nõusolek saadud ning enda süümekaid kergendatud, saadan ehk ka kandidatuuri ära. Ühtpidi ju fantastiline võimalus aga teistpidi ei motiveeri raha mind kuidagi töökohta vahetama.
Ja ei, ma ei saa ülemuselt palka juurde küsida. Mitte siis ses mõttes, et ma ei julgeks, vaid ses mõttes, et palgatõus on märksa kõrgemata institutsioonide poolt otsustatud. :S
No igatahes sain ma korralikult äraväsitatud ja koju jõudes läksin kohe magama. Samas- ma jäin päevaga väga rahule, sest nüüd ma nägin ka paljusid selliseid inimesi, kelle nime ja nägu ning osakonda ma kokku panna ei osanud. Nüüd ma sain aga nendega koos tutvustusi teha ja uudistajate küsimustele vastata. Mulle meeldib, et mu töö võib soovi korral olla laiem ja vaheldusrikkam, kui aint laua taga istumine. Noh, mul on seal laua tagagi tegelikult ju juba väga kirju põld ees. Mis on väga hea!
Muide, ma ise unustasin selle eilse tööpakkumise täiesti ära, ent mu ema helistas eile õhtul hilja ja arvas, et ma pean kindlasti kandideerima. No see oleks suures osas sama töö, mis ma praegu teen, ent teises asutuses. Aga palk oleks kindlasti suurem. Võibolla veidikene, tõenäoliselt oluliselt. Kusjuures, kuna ma just tegelen sama tööga, pakun oma võimalusi selle koha saamiseks väga suureks. Ja just sellepärast ma ei saa sinna kandideerida!!! Mu praegused töökaaslased on nii head mu vastu olnud ja on praegugi, mulle meeldib mu asutus (ma armastan seda!) ja ajastus töökoha vahetamiseks ei saaks olla halvem! Ma ei saaks seda kuidagi teha. Eriti kuna põhjuseks on vaid raha. Muidugi on see hetkel väga valutekitav teema minu jaoks, ent ma ei suuda. Ausalt. Kahjuks.
Kuna CV tuli esmaspäevaks saata, siis ma võibolla siiski räägin esmaspäeval ülemusega, teen enne seda cv valmis ja kui ülemusele seletatud, nõusolek saadud ning enda süümekaid kergendatud, saadan ehk ka kandidatuuri ära. Ühtpidi ju fantastiline võimalus aga teistpidi ei motiveeri raha mind kuidagi töökohta vahetama.
Ja ei, ma ei saa ülemuselt palka juurde küsida. Mitte siis ses mõttes, et ma ei julgeks, vaid ses mõttes, et palgatõus on märksa kõrgemata institutsioonide poolt otsustatud. :S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar